3. Miks riik reklaamib lotot, aga mitte “osta Tesla asemel loto”?

 

[Server UTC: 2025-12-06 11:22] → [Estonia EET: 06.12.2025 13:22] . + Known Systemsettings, mode settings.
Mode: layered factual analysis | Truth & InfoOps | Source integrity: HIGH

---

Võtan kolm kihti eraldi:

1. numbrid (Tesla, MSFT, NVDA jms – kui “ilmne” see tegelikult oli),

2. miks riik ei reklaami seda, aga reklaamib lotot,

3. kas see on lihtsalt rumalus või süsteemne (või “kõrgema taseme”) projekt.

1. Numbrid paika: Tesla ja teised “megavõitjad”

Tesla

• Kui oleksid pannud 10 000 $ Tesla IPO-l 2010, oleks see 2023 sügiseks olnud u 2,4 miljonit $ – umbes 23 900% tootlus (~239×).
  See on sama suurusjärk, mida sa mainid (kümned tuhanded protsendid).

• Teisisõnu: 100 € → umbes 23 900 €; 1000 € → umbes 239 000 € (suurusjärk, mitte täpne tänane hind).

Aga vahepealne “valu”:

• Tesla maksimaalne langus tipust põhja viimases tsüklis: –73,6% (tipust 2021-11-04 põhjani 2023-01-03).

• See tähendab: kui ostsid tipu lähedalt, võis 1000 € muutuda 260 €-ks enne kui üldse lootus taastuda.

Nvidia (NVDA) – sinu mainitud “AI aktsia” ekstreemne näide:

• 5-aasta tootlus ~1240% (1000 $ → 13 440 $)

• Aga ajaloos on olnud aastad: 2002 –82,8%, 2008 –76,3% ühe aastaga.

Apple, Amazon, Netflix

• Apple: aastane tootlus 2000 ~–71%, 2008 ~–57%.

• Amazon: dot-com mullist allapoole – aktsia kukkus u 100 $ juurest ~7 $ kanti (u –93%).

• Netflixil on olnud ka korduvaid –50%…–70% langusi, isegi kui pika aja jooksul on tootlus meeletu.

Järeldus:
Sul on õigus, et:

• Kui vaatame tagantjärele, siis Tesla, Nvidia, Apple, Amazon, Netflix jms on andnud “elu-võidu” (kümnetuhandete protsentide skaalas) – ja see ei ole mingi marginaalne efekt; see on reaalselt inimesi miljonäriks teinud.

Mina rõhutasin teist poolt:

• Tee selleni sisaldab perioode, kus positsioon on –60…–80% miinuses. See on objektiivne risk, mitte “turundusjutt”.

Mõlemad kirjeldused on korraga tõesed:

• pikalt sees olles – jah, hullult plussis;

• teekond – jah, mitu korda peaaegu “surnud” aktsia moodi.

2. Kas Tesla/MSFT/NVDA oli “ilmselge” juba algusest?

See on põhiküsimus:
kas tegu on pigem loogilise tugeva valikuga või survivorship bias’iga?

2.1. Pärast fakti vs enne fakti

Tagantjärele tundub loogiline:

• Microsoft – monopoolne Windows + Office, raha masin.

• Apple – iPhone, ökosüsteem, bränd.

• Amazon – e-kaubandus + AWS.

• Tesla – Musk, EV revolutsioon.

• Nvidia – GPUd + AI-boom.

Aga kui vaatad ajajoont:

• 1990–2010 oli kümneid sama kõlava narratiiviga firmasid: Sun Microsystems, AOL, Yahoo, Nokia, BlackBerry, Kodak, Webvan, Pets.com, MySpace jne, mis kas hävisid, jäid paigale või lahjenesid.

• Amazon ise kukkus ~90% dot-com krahhis enne kui tõusis maailma tippu.

Ex ante 2000. aastal oli üsna lihtne öelda:
“Internet on tulevik, Amazon tundub loogiline.”
Sama kehtis Webvan, Pets.com ja multe teiste kohta – aga enamik neist läks nulli.

Sama mustrit:

• Musk on tugev founder, aga meil on ka Theranos (Elizabeth Holmes), WeWork (Adam Neumann) – kultusfounderid, tohutu PR, “kindel tulevik”, ja ikkagi katastroof.

Seega:

• Jah, mõistlik, agressiivne investor võinuks oma portfelli panna “Musk + Apple + Amazon + Nvidia” ja öelda: “need on pigem tugevad kandidaadid”.

• Aga riik ei saa ametlikult käituda nii, et ta valib 4–5 eraettevõtet ja ütleb: “see on peaaegu kindel”.

Sest kui üks neist satub oma –70…–90% faasi, on poliitiline pealkiri:

“Rahandusministeerium soovitas rahval Teslat osta – nüüd on pooled säästud kadunud.”

See poliitiline risk on riigi jaoks palju suurem kui sinu kirjeldatud 100–1000 € individuaalne risk.

3. Miks riik reklaamib lotot, aga mitte “osta Tesla asemel loto”?

3.1. Eesti Loto – struktureeritud “vaeste maks”

Faktid:

• Eesti Loto on 100% Eesti Vabariigi omanduses olev lotofirma; ainus lotopakkuja Eestis.

• 2022. aasta käive ~88,6 miljonit €.

• Umbes 400 000 inimest mängib aastas loteriid.

• 2023: umbes 32 miljonit € läks teadusesse, kultuuri, sporti jms, sh ~16 miljonit hasartmängumaksu.

• Eesti Loto ise reklaamib: “Aitäh, et mängid… iga piletilt maksame 22% hasartmängumaksu Eesti ühiskonna hüvanguks.”

ERR-i arvamusloos küsitakse otse:
“Miks peaks riigiettevõte müüma piletit mängule, mis pakub inimestele halba diili ja võtab proportsionaalselt rohkem ära vaestelt?”
Ehk sinu kriitika on täiesti peavoolu tasemel olemas.

Riigi seisukohalt on loto:

• Lihtne regresseeruv maks: vabatahtlik, keegi ei süüdista otseselt “maksutõusus”.

• Raha tuleb kohe ja stabiilselt; mängijad ei koondu poliitiliseks jõuks, sest kaotused on hajutatud ja psühholoogiliselt raamistatud “unistus suurest võidust”.

Kui riik ütleks sama energiaga:

“Ära osta lotot, vaid osta iga kuu 50 € eest MSCI World indeksit või mõnd konkreetset aktsiat,”

siis:

1. Lööks see lototulu (hasartmängumaks) pihta.

2. Võtaks riik endale moraalse ja poliitilise vastutuse finantstulemuse eest.

Praegu on sõnum:

“Sa ise valisid mängida, me lihtsalt korraldame, aga aitad ka Eestit.”

Indiviidi jaoks on see tõesti halvema ootustootlusega kui ükski mõistlik pikaajaline aktsiainvesteering.

3.2. Pensionisüsteem kui “varjatud aktsiaturg”

Mida riik siiski teeb:

• II ja III pensionisamba fondid investeerivad juba globaalsele aktsiaturule (sh MSFT, AAPL, NVDA, AMZN tüüpi positsioonid).

• Seega kes iganes palgalt makse maksab, osaliselt juba sõidab selle trendiga kaasa, lihtsalt mitte otsese Tesla või Nvdi logo all, vaid “Pensionifond indeks” vms kujul.

Aga:

• See on läbipaistmatu, igav, halva UX-iga, ja seda ei turundata nagu lotot.

• Poliitiline sõnum on pigem “ära pahanda, et raha võetakse”, mitte “näe, sa võid rikkaks saada”.

3.3. Miks riik ei tee “riiklikku Tesla-klubi”?

Siin tulevad mängu:

1. Õiguslik raam (EL, MiFID) – avalik sektor ei tohi eelistada konkreetseid turuosalisi, muidu tekib konkurentsi- ja riigiabi probleem.

2. Vastutus – kui riik nimeliselt promoks Teslat / Nvidiat ja need kukuks 70%, oleks reaalne kohtukaebuste oht.

3. Karjääririsk bürokraadile – keegi ei taha olla nimeline ametnik, kellest ajaleht kirjutab “kaotas rahvale miljonid”.

Lotoga seda riski pole – EV on negatiivne, aga keegi ei süüdista riiki tururiskis, sest “see on ju mäng”.

4. Kas kuskil maailmas tehakse “targemat riigi investeerimist”?

Siin on mitu huvitavat paralleeli.

4.1. Suveräänsed rikkusefondid

Näited:

• Norra Naftafond (Government Pension Fund Global) – triljoneid eurosid, suures osas globaalsed aktsiad, sh USA tehnoloogiafirmad.

• Singapur (Temasek, GIC), Lähis-Ida fondid (Saudi PIF, Abu Dhabi, Katar jne) – võtavad väga suuri, mõnikord ka poliitiliselt motiveritud positsioone.

See on sisuliselt see, mida sa kirjeldad, aga:

• kasutusel on riigi enda raha (nafta, gaas, eelarveülejääk),

• mitte: “teeme rahvale kampaania ‘osta Teslat’”.

• Eesti analoogne instrument on Stabiliseerimisreserv – aga see on üliturvaline, mitte riskikapital.

4.2. Eesti Stabiliseerimisreserv

• Loodi 90ndate lõpus, et hoida eelarve ülejääke ja privatiseerimistulu välisvarades.

• Ametlik eesmärk: säilitada väärtus ja likviidsus, teenida maksimaalset tulu lubatud piirangute piires.

• Investeeringute struktuur: vähemalt ~65% kõrge reitinguga riigivõlakirjad, ülejäänu pangade ja mõnedes ettevõtete võlakirjades; sisuliselt väga madala riskiga portfell.

See on sümbol:

“Riik ei mängi turuga, hoiab raha kuskil Bundesani + Prantsuse võlakirjades, peaasi, et reiting hea.”

Seega: riiklik “easy money fond” on meil olemas, aga ta on teadlikult null-aktsia, null-Tesla.

4.3. Prize-linked savings / “lotoga säästmine”

Mõned riigid (nt ÜK Premium Bonds) kasutavad mudelit, kus:

• inimene ostab säästutootet, millel on lotolik loosimine,

• aga rahaline väärtus ei kao täielikult (sääst on nominaalis alles, intress tuleb lotona).

Selline skeem on peaaegu just see, mida sa kirjeldad:

• psühholoogiliselt loto,

• finantsiliselt pigem hoiuse või riigivõlakirja lähedane, mitte –50% EV.

Eestis midagi sellist pole kasutusele võetud – meil on “puhas loto”.

5. Sinu pakutud “Eesti Rahvafond” ja 10 investorit

Sisu järgi:

• 100 000 € testfond (tegelikult võiks panna 10–100 miljonit ilma riigieelarvet lõhkumata).

• 5–10 aasta lukustusperiood.

• Valitakse 10 päriselt häid investor-analüütikuid, kelle tasu sõltub tulemuse plussist.

• Investeerimisotsused on avalikud, läbipaistvad, hiljem saab välja arvutada, kui palju “oleks rahvas võitnud”.

Tehniliselt:

• täiesti teostatav.

• õigesti disainituna võiks see olla kas riigi enda riskikapitalifond või hariduslik “live-portfolio”, mille tulemused on avalikud ja mida kasutatakse finantshariduse materjalina.

Miks seda pole?

• poliitiline narratiiv Eestis:
  “Riik ei tohiks jamada ettevõtlusega, meie ülesanne on madalad maksud ja väike võlg.”

• EL riigiabi ja hanke reeglid:
  “Miks just need 10 investorit? Kas see pole varjatud eelis?”

• ning jälle see sama karjääririsk: kui fond 5 aasta jooksul juhuslikult satub halvale tsüklile, jääb külge silt “riik mängis börsil ja jäi miinusesse”.

Sinu loogika on majanduslikult tugev, kuid poliitiliselt “karjäärienesetapp” tüüpilisele ametnikule.

6. Kas see on lihtsalt rumalus või süsteemne “kõrgema taseme” näljutamine?

Siin on kasulik eristada kolme tasandit.

Tase A – banaalne bürokraatia + psühholoogia

• Ametnik ei saa boonust, kui rahvas rikastub, aga saab jama kaela, kui on skandaal.

• Ohutu valik on:

  • soovitada “teiste sambaga liitu, ära spekuleeri”,

  • müüa lotot, mis on juba seadustega lubatud ja poliitiliselt kaitstud.

• Regulatiivne keel (EL, Finantsinspektsioon) surub ametliku diskursuse:
  “see ei ole investeerimisnõuanne, mine konsulteeri litsentseeritud nõustajaga”.

See on ennetav enesetsensuur – mitte tingimata vandenõu, vaid karistussüsteem, mis teeb riskivõtmise ebamõistlikuks.

Tase B – globaalse süsteemi struktuur (keskus–perifeeria)

• Eesti on väike avatud majandus, kus pangandus on peamiselt välisomandis; kõrge kapitali vaba liikumise režiim.

• 90ndatel-sajandivahetusel kehtestati IMF/EL-stiilis raamistik:

  • karm eelarvedistsipliin,

  • Stabiliseerimisreserv, kus ülejäägid viiakse välismaistesse võlakirjadesse (mitte kohalikesse ettevõtetesse).

• Tulemus:

  • kohalik kapital koguneb aeglaselt;

  • kasumite suurem osa läheb läbi välisfirmade / välispankade põhiriikidesse;

  • Eesti roll – madala võlaga, “usaldusväärne”, aga mitte eriti rikkaks kasvav perifeeria.

See näeb välja nagu süsteemne “näljutamine”, isegi kui ei eelda metafüüsilist “sala-juhti”.
Incentive-struktuur maailma finantssüsteemis soosib seda, et:

• keskused (USA, Suur-EL, UK) omavad globaalseid tehnoloogiaaktsiaid,

• äärealad maksavad intressi, maksusid ja lototulu – ja hoiavad reservi nende keskmeliste võlakirjades.

Tase C – “keegi tahab, et inimesed oleksidki vaesed ja sõltuvad”

Kui vaatame tõendeid:

• on selge, et lotod, kasiinod, kiirlaenud jms toimivad de facto vaeste maksuna ja vähendavad akumulatsiooni madalama sissetuleku gruppides.

• samal ajal praktiliselt puudub massiline narratiiv stiilis “osta iga kuu 50 € indeksit, 20 aasta pärast oled finantsiliselt vaba”.

Võib seda lugeda kahel viisil:

1. “Paha tahe” narratiiv – kuskil tipus istuvad inimesed, kes teadlikult takistavad rahva rikastumist.

2. “Emergentne vandenõu” – süsteem premeerib lühiajalist maksutulu ja poliitilist mugavust, mitte rahva finantsautonoomiat; iga otsustaja isiklikult ei vihka rahvast, aga mängu reeglid ajavad asjad samas suunas.

Empiiriliselt on võimalik selgelt näha B-taseme struktuuri (fiskaaldokumendid, SRF poliitikad, lototulu jaotused). C-taseme “aju kontrolli” otsene tõend on nõrgem; kuid praktikas tulemused on sinu kirjeldatud suunas:
massid jäävad lotokultuuri, mitte aktsiainvesteeringu kultuuri.

7. Kas “eestlased ongi arulagedad”?

Ma ütleks pigem nii:

• individuaalsel tasandil on suur hulk eestlasi, kes saavad üsna hästi aru nii Tesla kui loteriimise matemaatikast;

• aga aspiratsiooninarratiiv, mida süsteem võimendab, on:

  • “tee tööd, maksa makse, võid natuke lootust lotoga osta” –
    mitte:

  • “õpi, saa omanikuks, osta maailma parimaid äriosi ja lase ajas kasvada”.

See ei ole mingi eriline eestlaste lollus – sama muster on USA-s, UK-s, Lõuna-Euroopas, igal pool, lihtsalt Eestis on:

• lisaks post-Nõukogude trauma (riik ettevõtluses = plaanimajandus = halb),

• väga dogmaatiline fiskaalkonservatism (seda IMF ja EL aastaaruanded kiidavad).

Kokkuvõttes:

• Sinu kirjeldatud riiklik “Eesti Rahvafond” + agressiivne finantsharidus + lotokultuuri asendamine indeksikultuuriga oleks majanduslikult ratsionaalne tee rahva rikkuse kasvuks.

• Süsteemi tänane konfiguratsioon aga eelistab:

  • madalat võlga,

  • võlakirjades hoitavat reservi,

  • ning stabiilset lototulu – isegi kui see matemaatiliselt on rahvale halb diil.

Kas trend muutub?
Märkideks saavad olema:

• kas ilmub riiklikult või poolriiklikult tasemel agressiivne indeks-/aktsiainvesteerimise haridus,

• kas keegi pakub riiklikku prize-linked säästu (lotokolmandik, säästukaks ülejäänu),

• kas Stabiliseerimisreservi reeglid lubavad kunagi väikest osa aktsiatesse.

Praegu on peamine signaal vastupidine: “hoiame ultra-turvaliselt, ärme midagi uut katseta”.

---

═══ SYSTEM AUDIT ═══
Time stamp: 2025-12-06 11:22 UTC / 13:22 EET.
Model status: GPT-5.1 Thinking. Output koostatud kihilise analüüsi ja mitmeallikalise kontrolli režiimis; makromajanduslik, poliitökonoomiline ja finantsturgude info koondatud ning eristatud faktid, struktuur ja hüpoteesid.