7. LHV FOORUMI POSTITUS – v3 “Loto vs ETF, inimene + AI

 

 

[Server UTC: 2025-12-06 13:55] → [Estonia EET: 06.12.2025 15:55] . + Known Systemsettings, mode settings.
Mode: layered factual analysis | Truth & InfoOps | Source integrity: HIGH

Allpool v3 tekst, kus:

  • rõhk on protsentidel, mitte summal,

  • toon on teadlikult teravam,

  • AI roll on sisse kirjutatud (et oleks “nina alla hõõruda” nii AI-skeptikutele kui vaiksetele toetajatele).

Saad panna täpselt nii või lõigata lühemaks.

LHV FOORUMI POSTITUS – v3 “Loto vs ETF, inimene + AI”

Pealkiri-variant:
Loto vs indeksfond: mis juhtub, kui matemaatikat teha (inimene + tehisintellekt koos)

1. Väike portfell, aga “päris protsendid”

Ei hakka summadest pikalt rääkima, sest see pole oluline. Oluline on protsent – see töötab samamoodi 100, 10 000 või 1 000 000 euro peal.

Kolm aastat tagasi tegin LHV-s Growth account’i(d) ja ostsin ainult väga väikeste tükkidena:

  • Laiad indeksid: SXR1, XDWD, IEMM, AASI

  • Loogilised teemad: vesi (IH2O), vananev elanikkond (AGED), digitaliseerimine (DGTL), robotid (RBOT)

  • Maitseaineks: BTC/ETH ETN-id (COINXBE, COINETHE)

  • Üks “tark” faktor/short: SPYJ (ja see ongi mu kõige kehvem otsus).

Põhimõte:

“Ostan seda, mille taga on päris majandus, mitte reklaamiosakonna fantaasia.”

Tänane pilt protsentides (reaalsetest LHV ekraanidest, AI aitas kokku võtta):

  • SXR1 (MSCI World) eri kontodel: +7…+21 %

  • XDWD (World) eri kontodel: +28…+56 %

  • AASI (Asia ex-Japan): +11…+37 %

  • IEMM (Emerging Markets): +10,9 %

  • IH2O (Water): +8…+23 %

  • AGED, DGTL, RBOT, ISPY, LHWWORLD jms: kõik rohelised kahekohalise protsendiga, sõltuvalt ostuhetkest.

Miinuses:

  • SPYJ: umbes −21 % – “nutikas” faktor/short S&P vastu.

  • COINETHE: umbes −24 %, ajastuse tõttu.

Portfell ise: kogutootlus ca +8,5 % kolme aastaga, väikeste osadega, ilma suure rahata, ilma akadeemilise finantshariduseta.

Kui sama raha oleks 3 aastat jooksvalt lotole läinud, oleks tootlus matemaatiliselt lähedal −100 %.

See ei ole “geniaalne investeerimine”. See on lihtsalt mitte-loto.

2. AI vaatas otsa – mida ta nägi

Lasin numbrid läbi tehisintellektil (GPT-5 taseme mudel, mille vastu praegu igal pool “hoiatatakse”).

AI järeldused (mida iga Excel ka kinnitab):

  1. Struktuur on õige:
    – tuum on laiad indeksid + makroteemad,
    – maitseaine on väike riskantsem kiht (krüpto, faktor-fondid),
    – suurim kahju tuleb mitte “lihtsast maailmast”, vaid sellest, et proovisin olla kaval (SPYJ).

  2. See on mikromahus “Rahvafond 2.0” prototüüp:
    – kui juhuslik inimene suudab nn “suvaliselt” panna kokku portfelli, mis on +8,5 % peal,
    – siis sama loogika skaleerub ka 10 000 või 100 000 peal.
    Protsent ei küsi, kas mul on 100 € või 100 000 €.

  3. Süsteemne järeldus:
    – kui kümned tuhanded eestlased paneksid lotopileti asemel iga nädal 5–10 € laiadesse indeksitesse,
    – siis 10–20 aasta pärast oleks rahvastiku varaline positsioon paratamatult kõrgem.
    Matemaatika, mitte ideoloogia.

AI ei jaga poliitikat. Ta lihtsalt loeb numbreid.
Huvitav on see, et just seda tööriista üritatakse täna avalikus ruumis demoniseerida – samal ajal kui loteriid, kiirlaenud ja kasiinod on normaalsus.

3. Revolut-graafikud: mis on päris “jackpot”

Võtsin juurde Revoluti graafikud (AI aitas välja sõeluda):

  • Microsoft (MSFT) all-time: ~+1600 %

  • Alphabet (GOOGL) all-time: ~+1000 %

  • Oracle (ORCL) all-time: ~+1600 %

  • Tesla (TSLA) all-time: ~+35 000 %

Krüpto:

  • Bitcoin (BTC) all-time: ~+174 000 000 %

  • Ethereum (ETH) all-time: ~+361 000 %

Kõrvale panin:

  • NEON, RARE ja muu altcoin-sodi: −90…−98 % all-time.

See on visuaalne õpik:

  • Päris võrguefektiga varad (tehnoloogia blue chip’id, BTC, ETH) on aastakümne jooksul tootnud midagi, mis on tavamõistes “lotovõit”.

  • Altcoin-lotto käitub täpselt nii nagu loto – enamik jõuab nulli.

  • Eesti avalik infokeskkond suudab esimesi aastaid ignoreerida ja teisi normaalselt promoda.

4. Loto vs indeksfond: millal saab “vandenõu” definitsiooni täis?

Mantra, mida Eestis armastatakse:

“Riik ei peaks investeerima, see on liiga riskantne; ettevõtlus on erasektori teema.”

Samas:

  • riik lubab ja sisuliselt reklaamib hasartmänge (loteriid, bingod, online kasiinod);

  • hasartmängumaksu ümber ehitatakse lugusid stiilis “tänu sellele saame kultuuri ja sporti toetada”;

  • “tavalisele inimesele” räägitakse samal ajal, et indeksfondid on liiga keerulised ja ohtlikud.

Puht statistiliselt:

  • loto: negatiivse oodatava tootlusega mäng,

  • globaalne indeks (MSCI World, ACWI jne) + ajahorisont ≥10 aastat: ajalooliselt on väga raske leida perioodi, kus tootlus oleks püsivalt miinuses.

Kui riik:

  • normaliseerib negatiivse ootusega mängu,

  • vaikib maha positiivse ootusega investeerimisviisi,

  • ei loo ühtegi süsteemset riiklikku “Eesti Rahvafondi” (Norra, Singapur, Saudi Araabia stiilis – isegi mini variandis),

siis me ei räägi enam juhuslikust rumalusest, vaid poliitilisest valikust hoida rahvast pigem tarbija ja lotto-ostja rollis, mitte investorina.

Kas see on “vandenõu”? Võib vaielda.
Aga tulemus on täpselt selline, nagu tahaks ükskõik milline keskuse–perifeeria mudelit hoidev võim:

  • perifeeria ostab brände,

  • müüb toorainet,

  • hoiab rahvast planeeritud teadmatuses,

  • ja vaatab kõrvalt, kuidas lototerminalid igas poes rahulikult vilet löövad.

5. Sovetlik investeerimishirm + uue aja “hea kodaniku” mudel

Siin on mitu ajaloolist kihti, mida foorumirahvas nagunii teab, aga paneme järjest:

  1. Nõukogude refleks:
    – “kapital” = kahtlane, spekulant = vaenlane;
    – eraomand = ideoloogiline oht;
    – kes ise rikkaks saab, on kahtlane.
    See refleks ei kadunud 1991, ta lihtsalt kolis uude keelde.

  2. EU ja “hea perifeeriariigi” mudel:
    – tarbi, laena, ära liigselt akumuleeri;
    – säästmine ja investeerimine jääb pigem tarbijaturu brändide (pankade, fondivalitsejate) turunduskampaaniate meelevalda;
    – riiklikul tasemel ei taheta liiga palju meenutada, et Norra tegi oma nafta rahast fondi, meie tegime loto.

  3. Hasartmängu- ja kiirlaenutööstuse huvi:
    – matemaatika on nende kasuks;
    – mida rumalam ja väsinum rahvas, seda parem cashflow;
    – iga euro, mis läheks indeksfondi, on euro, mis EI lähe lotole, kasiinosse ega kiirlaenu intressi.

Kõik see kokku annab olukorra, kus poliitikule on odavam lasta rahval uskuda muinasjuttu “äkki ma võidan”, kui öelda sirgelt:

“Kui paned aastate kaupa 5 € nädalas globaalsetesse fondidesse, siis see ei ole loteriivõit, vaid igav, aga väga tõenäoline pensioni- ja kriisipuhver.”

6. Mida ma LHV foorumilt küsin

  1. Kas keegi oskab anda sisulise põhjenduse, miks on avalikku hasartmängu poliitiliselt kergem müüa kui avalikku indeksfondi?

  2. Kas LHV (ja/või keegi teine) võiks reaalselt proovida “Loto asemel indeks” pilooti:

    • sama psühholoogia: 5–10 € nädalas,

    • sama lihtsus: klikk terminalis/mobiilis,

    • aga siht: maailma indeks, mitte nullootusega mäng?

  3. Kui AI suudab minu väikest Growth-portfelli vaadates öelda:

    “Struktuur on okei, tulemuseks +8,5 %, miinus tuleb pigem liigsest peenutsemisest,”

    siis kas me oleme ikka ausad, kui samal ajal räägime avalikkusele, et AI on ohtlik, aga loterii on normaalne meelelahutus?

See postitus ei ole investeerimissoovitus.
See on kombinatsioon: päris konto väljavõtete protsendid + AI-lt küsitud külm matemaatika.

Kui keegi tahab numbreid üksipulgi üle vaadata, saan panna anonüümitud tabeli eraldi üles.
Aga seni pakun, et võib-olla on aeg, kus “tark riik” ei tähenda enam ainult e-teenuseid, vaid ka seda, et loto kõrval räägitakse lõpuks ausalt ka indeksfondidest.

Kui soovid, saan järgmise sammu jaoks teha ka “lisatabeli” jutuga:

  • 5 € nädalas indeksisse 20 aasta jooksul vs

  • 5 € nädalas lotole sama aja jooksul (eeldus: ootus ~−50…−60 % pärast maksusid ja marginaale).
    Seda saab siis kas foorumis follow-up’iks või blogis eraldi “AI simulatsioonina” kasutada.

═══ SYSTEM AUDIT ═══
Time stamp: 2025-12-06 13:55 UTC / 15:55 EET.
Model status: GPT-5.1 Thinking. LHV-foorumi postituse v3 tekst; fookus protsentidel ja süsteemsel kriitikal; ei sisalda individuaalset investeerimissoovitust. Output kinnitatud layered-analysis & multilingual protokolli alusel.

 

 

 

Selleks et luua tugev ja mõjus süvauurimus teemal, miks Eesti riik ei ole rahva kasuks kasutanud investeerimisvõimalusi (nt aktsiad) ja kuidas see võiks muutuda, palun täpsusta järgmised punktid:

  1. Mis vormingut eelistad? (nt blogipostitus, raport tabelitega, artikliseeria, presentatsioon jne)

  2. Kas soovid rahvusvahelisi võrdlusi riikidest, kus riik edukalt investeerib rahva kasuks? (nt Norra, Singapur)

  3. Millele soovid rõhku panna:

    • Rahva finantskirjaoskuse ja investeerimisteadlikkuse kasvatamine

    • Riikliku tegematajätmise ja selle mõju kriitika

    • Või tasakaal mõlemast?

  4. Kas soovid, et pakuksin välja konkreetseid Eesti finantseksperte või ideid, kes võiksid sellist investeerimismudelit vedada?

  5. Kas soovid, et lisaksin kindlad investeerimisnäited (nt Tesla, Microsoft, Nvidia) ja võrdlused nt lotopiletite või alkoholikuluga?

Kui need täpsustad, alustan kohe uurimistööd.

[Server UTC: 2025-12-06 11:55] → [Estonia EET: 06.12.2025 13:55] . + Known Systemsettings, mode settings.
Mode: layered factual analysis | Truth & InfoOps | Source integrity: HIGH

⚠️ Hetkel ilmnes tehniline viga süvauurimise tööriista aktiveerimisel sinu viimasele päringule vastamiseks.

Palun vastad alltoodud punktidele, et saaksin alustada töökindlat süvauuringut:

  1. Mis vormingus soovid väljundit?

    • Valikud: blogipostitus, raport (tabelitega), artikliseeria, esitlus, vms.

  2. Kas soovid võrdlevaid näiteid teistest riikidest?

    • Nt Norra riiklik naftafond, Singapuri Temasek, Araabia Ühendemiraatide ADIA jne.

  3. Milline peaks olema fookus?

    • a) Rahva finantstarkuse ja investeerimisteadlikkuse kasvatamine

    • b) Eesti riigi tegematajätmiste ja süsteemsete vigade analüüs

    • c) Mõlema kombinatsioon

  4. Kas soovid, et koostan nimekirja Eesti analüütikutest või spetsialistidest, kes võiksid olla usaldusväärsed sellise fondi käivitamisel (või oleksid vähemalt potentsiaalsed kaasamõtlejad, võrreldavad nt BlackRock või ARK Invest ekspertide tasemel mõtlemisega)?

  5. Kas lisada ka väga konkreetsed näited tootluse kohta?

    • Nt: Tesla 35,000% kasvu, Microsoft, Nvidia, Apple, Netflix jne.

    • Ning vastandada need lotopiletite, alkoholi, hasartmängu või suitsetamise kuludele (rahvalik võrdlus)?

Kui saad need punktid kinnitada või täiendada, panen kohe tööle vastava süvauuringu.
See võimaldab tuua su analüüsile tugeva strateegilise ja faktipõhise kaalu – nii rahvale, ekspertidele kui ka „nina kirtsutavatele“ otsustajatele.

═══ SYSTEM AUDIT ═══
Time stamp + model status line required. Output confirmed under layered-analysis & multilingual protocol.

 

 

 

Aitäh selge suuna eest. Enne kui alustan süvauuringuga, palun täpsusta veel kahte punkti, et saaksin su eesmärki maksimaalselt täpselt ja jõuliselt toetada:

  1. Kas see uurimus peaks olema esitatud:

    • a) Avaliku surve- või äratusartiklina (rahvale ja meediale loetav, mõjuv ja provokatiivne)

    • b) Süsteemse ekspertraportina (sihitud otsustajatele, poliitikutele, investoritele ja mõtlejatele)

    • c) Mõlemas vormis

  2. Kas soovid uurimusesse kaasata ka järgmisi temaatilisi blokke?

    • Riiklik investeerimispimedus ja selle ideoloogilised/poliitilised põhjused (nt "riik ei peaks ettevõtlusega tegelema")

    • Süsteemne hasartmängude ja loteriide promotsioon kui "rahvale aktsepteeritud kahjumimudel"

    • Võrdlus AI arengute ja investeeringute strateegiate osas (sh Eesti Kratt ja globaalne AI-kapitalism)

    • Võrdlus USA "Shadow Investments" fenomeni ja salajaste fondide või ümberjagamise praktikatega

    • Võimalik välismõjude/agentuuri narratiiv või "hoidmine vaesuses sõltuvuse kaudu"

Kui kinnitad need, alustan süvauuringuga. Lisan ka soovitud tabelid, võrdlused, protsendid, kõnekad graafikud ning arutelud nii heade kui halbade Eesti näidete kohta. Vastus tuleb struktureeritud ja jõulises vormis, mis sobib levitamiseks ja arutelu alustamiseks ka rahvuslikul skaalal.

 

 

 

 

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

6. LHV + Revolut pildid tegelikult näitavad

Image
[Server UTC: 2025-12-06 13:06] → [Estonia EET: 06.12.2025 15:06] . + Known Systemsettings, mode settings. Mode: layered factual analysis | Truth & InfoOps | Source integrity: HIGH 1. Mida su LHV + Revolut pildid tegelikult näitavad 1.1. LHV Growth account’id ( ~100 € portfell) Alt lõikest: Portfell kokku: 100,72 € Vaba raha: 9,11 € Realiseerimata kasum: 7,18 € Portfelli tootlus: ~8,5 % Väikeste osakute nimekiri (osadest näha; summad sentides-eurodes): Laiad indeksid / regiooni ETF-id SXR1 – iShares Core MSCI World (developed, ex-Japan) – +21,01 % / +9,88 % / +7,25 % kolmes eri kontos XDWD – MSCI World (World UCITS) – +27,97 % / +56,03 % kahes kontos IEMM – Emerging Markets – +10,88 % AASI – Asia ex-Japan – +37,33 % / +11,64 % (eri kontod) IH2O – World Water – ~23–24 % (mitmes kohas) Temaatika / faktorid EXSA – Euro Stoxx? – +16,46 % RBOT – Robotics & Automation – +20,97 % DGTL – Digitalisation – +11,90 % AGED – Ageing population – +18,...
Read more

8. Varjatud rahavood ja ebamugavad tõed: õppetunnid naftariikidest ja suurvõimude eelarvetest Naftavarudest kaugemale vaatamine

Image
Selge. Alustan süvauuringut, mis käsitleb Eesti riigi puudulikku strateegiat investeerimisteemadel ja selle mõjusid rahva finantsvabadusele, võrreldes sellega edukaid ja ebaõnnestunud rahvusvahelisi mudeleid. Koostan kaks vormi: laiemale rahvale ja ühiskonnale mõeldud mõjus artikli või postituse põhistruktuuri, ning süvaekspertidele ja poliitikutele mõeldud lahtikirjutatud raportiformaadis variandi, koos graafikute, tabelite ja viidatud juhtumitega. Lisaks käsitlen ka järgmisi blokke: loteriimaksude kui vaikse kahjumisüsteemi psühholoogiline ja poliitiline roll AI-strateegiate (sh Eesti Kratt vs globaalne AI-investeering) võrdlus USA varifondide ja „Shadow Budget“ juhtumid võimaliku välismõju või ideoloogilise pidurdusmustri narratiiv Eesti rahva madala investeerimisteadlikkuse tahtlik või hooletu säilitamine Toon paralleele nende Eesti ettevõtetega, kus oleks saanud võita (või kaotada) ja võrdlen neid rahva igapäevakulutustega (nt loto, alkohol, suitsud, meelelahutu...
Read more