11. Finantsharidus strateegilise prioriteedina – rahatarkus rahva majandusliku heaolu ja maailmapildi kujundamisel - Finantsharidus Eestis: strateegiad rahatarkuse tõstmiseks ja majandusliku maailmapildi avardamiseks

 

Finantsharidus strateegilise prioriteedina – rahatarkus rahva majandusliku heaolu ja maailmapildi kujundamisel

Sissejuhatus: Miks finantsharidus on kriitilise tähtsusega

Finantskirjaoskus (ehk rahatarkus) on kujunenud oluliseks oskuseks nii üksikisiku kui ka riigi tasandil. Viimastel aastatel on Eesti riik pööranud sellele üha enam tähelepanu, seades eesmärgiks parandada inimeste rahatarkust riikliku strateegiaga aastani 2030 pangaliit.ee. Tugev finantsharidus aitab inimestel langetada arukaid rahalisi otsuseid – alates igapäevase eelarve planeerimisest kuni investeerimiseni –, mis omakorda tõstab kogu rahva majanduslikku heaolu ja kindlustunnet. Finantsteadmiste paranemine avardab ka inimeste maailmapilti: mõistes paremini majanduses toimuvat, suudetakse näha laiemat pilti ning reageerida ratsionaalsemalt nii majanduskasvu võimalustele kui ka kriisidele. Ühtlasi on finantsharidus seotud ka julguse ja enesekindlusega rahaasjades – teadlik inimene julgeb mõõdukalt riske võttes oma kapitali kasvatada, selle asemel et pelgalt säästa või raha “padja all” hoida. Nagu on tabavalt öeldud: “Selleks et jõukust kasvatada, on vaja mõõdukalt riske võttes investeerida, sest rahaline kaotus mitteinvesteerimisel on tegelikult hoopis suurem”aripaev.ee. Teisisõnu, ilma investeerimata jääb inimene pikemas perspektiivis ilma võimalikust tulust ning tema raha väärtust vähendab paratamatult inflatsioon. Järgnevates osades vaatleme Eesti rahva finantskirjaoskuse hetkeseisu, rahalise käitumise eripärasid ning võimalusi finantshariduse edendamiseks, tuues välja nii positiivseid näiteid kui ka kitsaskohti, mis vajavad ületamist.

Eesti rahva finantskirjaoskuse hetkeseis: arengud ja väljakutsed

Hiljutised uuringud näitavad, et Eesti inimeste rahatarkus on tasapisi paranemas. Eriti rõõmustav on noorema põlvkonna esiletõus finantsteadmistes – 20–29-aastased hindavad oma finantskirjaoskust kõige kõrgemalt võrreldes teiste vanuserühmadegafin.eefin.ee. Noored on iseseisva elu alustamisel omaks võtnud harjumuse oma rahaasju planeerida ning kasutavad aktiivselt uusi finantsteenuseid ja investeerimisvõimalusi. Rahandusministeeriumi 2023. aastal tutvustatud täiskasvanute rahatarkuse uuring kinnitab, et noored saavad üha enam rahatarkuse-alast infot koolist ning rakendavad õpitut ka tegelikus elus – investeerimine on noorte seas üpris populaarne ning enim on just noored need, kes kasutavad säästmiseks-investeerimiseks erinevaid pangarakendusi ja muid rahahalduse tööriistufin.eefin.ee. Samuti on 18–29-aastased eestlased kõige usinamad säästjad – selles vanuserühmas on suurim protsent inimesi, kes panevad regulaarselt raha kõrvalefin.ee. Need on positiivsed märgid, mis viitavad, et viimaste aastate pingutused rahatarkuse edendamisel (näiteks rahatarkuse teemad kooliprogrammides, noorte investeerimisklubid jne) on hakanud vilja kandma. Rahandusminister on sedagi rõhutanud, et raha planeerimine ja teadlik kasutamine on muutumas normaalsuseks ning see on olnud üks suur eesmärkfin.ee. Noorte puhul on edasiminek eriti märgatav – kui 18–19-aastased alles õpivad ja tunnevad end ebakindlalt, siis 20ndates eluaastates toimub suur hüpe enesekindluses ja oskustes, kui astutakse iseseisvasse finantsellufin.ee.

Siiski leidub ka murekohti ning Eesti elanikkond tervikuna pole veel eriti kõrge finantskirjaoskuse tasemega. Mitmed uuringud osutavad, et väga paljud pered on jätkuvalt investeerimise ja riskide suhtes ettevaatlikud või lausa pelglikud. Eesti Panga analüüsidest selgub, et ligi 75–80% leibkondadest ei ole valmis võtma mingeidki finantsriske – teisisõnu, valdav enamik eelistab raha paigutamisel täiesti turvalisi variante või hoidub üldse investeerimisestjupiter.err.ee. See on väga kõrge riskikartlikkuse määr, mis annab tunnistust pikalt juurdunud hoiakutest ja võimalik, et ka usaldamatuse pärandist. Vanematel põlvkondadel on mälestus varasematest majandusraskustest (nt 1990ndate alguse rahareform, 2008. aasta finantskriis) ning paljudele on sisse juurdunud arusaam, et parem “hoida raha pangas või sularahas, peaasi et kindel”. Liigne ettevaatlikkus on aga paradoksaalsel kombel omaette risk – seistes võimaluste kõrval käed rüpes, jäädakse ilma võimalikust tulust ning säästud kaotavad ajapikku ostujõudu. Näeme ka hiljutisest ajast, kuidas keskkond mõjutab inimeste finantskäitumist: näiteks 2022. aastal alguse saanud sõda Ukrainas ja sellega seotud ebakindlus on pannud senisest rohkem inimesi sularaha koju hoiule koguma – pelgalt turvatunde pärastfin.ee. Samuti tekitavad panganduskriiside kajastused või finantssektori skandaalid inimestes hirmu, mis sunnib neid investeeringutest eemale hoidma. Kuigi selline kaitsepositsioon (“kaitses” olemine) on arusaadav, ei tohiks hirm lasta võita terve mõistuse üle – faktid näitavad, et teadlikult ja hajutatult investeerides on võimalik riske hallata ning pikas plaanis turvaliselt vara kasvatada.

Uuringud kinnitavad ka, et paljudel Eesti inimestel puudub sügavam arusaam finantstoodetest ja -teemadest. Tihti nimetatakse rahatarkuse küsitlustes valdkondi, mis jäävad segaseks – näiteks kuidas toimivad pensionisambad, mis on inflatsioon, kuidas erinevad investeerimisvõimalused üksteisest jne. Huvitav on seejuures üks 2023. aasta uuringu tähelepanek: mida enam inimene teemasse süveneb, seda suuremaks kasvab arusaam, kui palju on veel juurde õppidafin.ee. Ehk esmalt võib inimene arvata, et “rahaasjades pole midagi keerulist – hoian kokku, panen panka”, kuid finantsteemadega lähemalt tutvudes mõistab ta, et on terve hulk strateegiaid, ohte ja võimalusi, millest tal aimugi polnud. See tähendab, et finantsharidus vajab järjepidevat arendamist – nii baasteadmiste kinnistamist kogu rahvale (eelarve pidamine, laenu mõistlik kasutamine, säästmine) kui ka edasijõudnumate teemade selgitamist neile, kes juba esimesed sammud investeerimises teinud. Eesti inimestel on küllaltki hästi omaks võetud igapäevane internetipanga kasutamine ja eelarvestamine (enamik toimetusi – arvete maksmine, kontojäägi kontroll jms – tehakse turvaliselt veebi teelfin.ee), kuid säästmise ja investeerimise valdkond jääb paljude jaoks veel ebamääraseks. Positiivne on siiski see, et finantsteadlikkus on liikumas õiges suunas: näiteks üle poole elanikkonnast (55%) suudaks hakkama saada suure ootamatu kulutusega (kuu sissetuleku ulatuses) omal jõul – see viitab finantspuhvrite paranemisele ja on tõus märgatavast varasemast ajastfin.ee. Samuti on pensioniplaanides märgata nihet: kuigi endiselt loodetakse suures osas riiklikule pensionile, mõistavad üha enam inimesed ka isikliku kogumise ja investeerimise vajadust vanaduspõlve kindlustamiseksfin.ee. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti rahva finantskirjaoskuse “pilt” on kirju – on nii edusamme kui ka muret tekitavaid lünkasid. See ongi põhjus, miks finantsharidus on võetud strateegilise suurendamise fookusesse.

Riiklik strateegia ja algatused finantshariduse tõstmiseks

Tunnistades rahatarkuse rolli ühiskonna heaolus, on Eesti astunud konkreetseid samme finantshariduse süsteemseks parandamiseks. Rahandusministeeriumi eestvedamisel on koostatud “Eesti elanike rahatarkuse strateegia 2021–2030”, mis on laiapõhjaline tegevusplaan finantskirjaoskuse edendamisekspangaliit.ee. Selle strateegia elluviimisesse on kaasatud mitmeid osapooli: pangad (Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkond), haridusasutused, riigiasutused ja ka vabaühendused. Pangaliidu finantshariduse töörühm osaleb aktiivselt strateegia elluviimisel – näiteks korraldatakse koostöös pankadega koolitusi koolinoortele, tehakse teavitustööd meedia kaudu ning valmistatakse ette õppematerjale õpetajatelepangaliit.eepangaliit.ee. Iga-aastaselt tähistatakse rahatarkuse kuud, mille raames viiakse koolides ja avalikkuses läbi üritusi, viktoriine (näiteks Euroopa rahatarkuse viktoriin) ja e-külalistunde, et teemat populariseerida ja oskusi testidapangaliit.ee. Juba varasemast ajast on koolide õppekavadesse lõimitud majandusõpetus, kus ühe osana käsitletakse ka isikliku raha haldamist. Nüüdseks on paljudes gümnaasiumides valikainena investeerimis- või rahatarkuse kursused ning ülikoolideski on populaarsust kogunud personal rahanduse teemad.

Riiklik tähelepanu tähendab ka seda, et mõõdetakse ja jälgitakse finantskirjaoskuse taset. OECD rahvusvahelises finantskirjaoskuse uuringus osaleb Eesti regulaarselt – viimane voor 2023. aastal hõlmas 38 riikifin.ee. Eestis küsitletakse regulaarselt täiskasvanuid rahatarkuse teemal, et hinnata strateegia edusamme. Näiteks 2023. aasta uuringus (Kantar Emor läbi viidud) osales 1119 inimest ning tulemusi võrreldakse varasemate aastatega (2010, 2012, 2015, 2019)fin.ee. Need uuringud pakuvad väärtuslikku infot kitsaskohtade kohta – näiteks selgus 2019. aasta analüüsis, et inimesed tunnetasid probleeme pensionisüsteemi mõistmisel, krüptovaluutade riske ei teadvustatud ning internetis finantstoodete tarbimine tõi esile uued väljakutsedfin.ee. Niisamuti uuritakse koolinoorte rahatarkust (PISA finantskirjaoskuse testid) ja eraldi riskirühmi, näiteks noori peresid, eakaid jne. Saadud andmete põhjal suunatakse haridusmeetmeid täpsemalt – olgu selleks siis mõne teema rõhutamine koolis või teavituskampaaniad laiemale rahvale.

Riikliku strateegia üks oluline aspekt on rõhutada, et rahatarkus pole vaid “raha teemal targutamine”, vaid praktiline eluks vajalik oskus, mis kaitseb inimest majanduslikes raskustes. Hea finantskirjaoskusega kodanik oskab teha vahet mõistlikel ja kahjulikel laenudel, suudab luua meelerahufondi ootamatusteks, ei satu kergesti petuskeemide ohvriks ning oskab kasutada investeerimisvõimalusi oma vara kasvatamiseks. Lõppkokkuvõttes tähendab see stabiilsemat majanduslikku keskkonda kogu riigis – vähem võlglasi ja pankrotistuvaid peresid, rohkem kapitali ringlemas investeeringuteks ja ettevõtluseks, suurem maksutulu riigile jne. Sellest kõigest võidavad nii üksikisikud kui ka ühiskond tervikuna. Seetõttu ongi finantsharidus tõusnud esile ka riigikaitselise mõtteviisina: majanduslikult haritud ja kindlustatud rahvas on vastupidavam võimalikele kriisidele, olgu need siis finantskriisid või geopoliitilised vapustused. Finantsteadmised annavad inimestele “finantsilise kaitsekilbi” – oskuse hoida oma vara kaitstuna ja taastuda löökidest. Riik üksinda ei suuda kõiki finantsriske elimineerida, kuid teadlike kodanike abil on võimalik leevendada näiteks pensionisüsteemi koormust (kui inimesed ise koguvad juurde), vähendada sotsiaalabi vajadust (kui pered oskavad säästa ja investeerida) ning ergutada majanduse arengut (kui rohkem kapitali suunatakse tootlikesse investeeringutesse). Kokkuvõttes on finantshariduse edendamine strateegiline investeering rahva heaolu ja riigi arengupotentsiaali.

Investeerimishirmud vs finantstegelikkus: arguse ületamine ja riskide mõistlik juhtimine

Eelnevalt mainitud riskikartlikkuse kõrge tase viitab, et paljudel inimestel on sügaval sees hirm investeerimise ees. See on mõistetav: investeerimine tundub esmapilgul keeruline ja riskeeriv tegevus, kus võib kaotada oma raskelt teenitud säästud. Meedias kõlavad lood börsikrahhidest, petuskeemidest või mõne tuttava halvast kogemusest kinnitavad seda hirmu. Tulemusena valibki enamus pigem nullriski tee, mis tähendab raha hoidmist kas lihtsalt seisvana pangakontol või isegi sularahas. Paraku kaasneb sellega kaks olulist ohtu. Esiteks, nagu varem öeldud, on mitteinvesteerimine pikemas perspektiivis kindel kaotus inflatsiooni tõttu – hinnad kasvavad aastatega, raha ostujõud kahaneb, nii et täna kõrvale pandud 100 eurot võib 10 aasta pärast väärt olla võib-olla vaid 80 eurot tänases vääringus. Teiseks jääb inimene ilma võimalusest oma vara kasvatada; isegi väike, kuid stabiilne tootlus annab ajapikku olulise efekti (liitintressi mõju on imeline – raha teenib raha ja kasvab eksponentsiaalselt). Seega on liigne argus finantsasjades tegelikult “vaesuse valem” – nagu Äripäev on märkinud, võib liiga riskikartlik hoiak jätta inimese pikaajaliselt oluliselt vaesemaks võrreldes sellega, kui ta oleks julgenud võimalusi kasutadaaripaev.ee.

Oluline on rõhutada, et riski võtmine ei tähenda hoolimatut hasarti või “kasiinos mängimist”, vaid kalkuleeritud ja läbimõeldud otsuseid. Siin tulebki mängu finantsharidus: mõistes riskide ja tootluse seost, oskab inimene valida endale sobiva riskitasemega investeeringu. Klassikaliselt on teada, et madalama riskiga varad annavad madalamat tootlust ja kõrgema riskiga varad kõrgemat tootlust. Näiteks tähtajaline hoius on peaaegu riskivaba, aga ka intress madal; aktsiatesse investeerimine on riskantsem, kuid pikaajaliselt on aktsiate keskmine tootlus olnud märkimisväärselt suurem. Samas risk ≠ kaotus garanteeritult – riski olemasolu tähendab võimalust, et väärtus kõigub. Lühikeses perspektiivis võivad isegi tugevate ettevõtete aktsiad langeda (nt majanduskriisi või ettevõttespetsiifilise skandaali tõttu), kuid pikaajalises vaates on turud seni alati taastunud. Oluline on hajutada riske: investeerides oma raha mitmesse erinevasse varasse ja ettevõttesse, vähendad oluliselt riski kaotada kogu portfell. Kui ühe firma aktsia langeb või mõni investeering ebaõnnestub, kompenseerivad teised edukamad investeeringud selle mõju. Nagu investor Kristi Saare on selgitanud, saavad keskmisele lähedast turu tootlust pikaajaliselt loota just need, kes on oma portfelli korralikult hajutanudkristiinvesteerib.ee. Hajutamine ongi võti, mis võimaldab võtta riske “julgelt ettevaatlikult” – olles julge investeerima, aga mitte panustades ühele kaardile.

Et aru saada, kui põhjendamatu võib liigne hirm olla, tasub vaadata ajaloolisi andmeid. Maailma aktsiaturgude pikaajaline trend on olnud kindlalt ülespoole. Kuigi vahepeal esineb langusi ja krahhe, järgnevad neile taas tõusud. Näiteks 21. sajandi algusest on maailmaturg läbinud mitu suurt vapustust – 2000. aasta tehnoloogiamulli lõhkemine, 2008/2009 finantskriis, 2020. aasta pandeemia, 2022–2023 geopoliitilised pinged – kuid iga kord on turud hiljem uued kõrgused saavutanudtuleva.eetuleva.ee. Analüüsid on näidanud, et need investorid, kes suudavad järjepidevalt ja paanikahetkedel müümata hoida või isegi juurde osta, saavutavad lõpuks parema tulemuse kui need, kes püüavad turu kõikumisi ette ennustadatuleva.ee. Pikaajaline, distsiplineeritud kogumine – näiteks igakuine investeering hajutatud maailma aktsiatesse olenemata turu hetkeseisust – on ajalooliselt andnud üsna kindla positiivse tulemuse. Tõnu Pekk selgitab Tuleva fondide näitel, et vaatamata vahepealsetele langustele on viie aasta keskmine tootlus jäänud üle 12% aastas; see tähendab, et 5 aasta eest fondi pandud 1 euro on kasvanud 1,71 euroni (ehk 71% kasv)tuleva.ee. Loomulikult ei kordu minevik täpselt samal kujul tulevikus, kuid need näitajad kinnitavad üldist tõsiasja: rahulikult plaanipäraselt investeerides “tasub aeg sulle intressi” ning portfell paisub.

Toome ka mõne kõnekama näite, mis aitavad hajutada müüti, et investeerimine on alati loterii. Esiteks, vaatleme väga laiapõhjalist lähenemist: kujutagem, et inimene paigutab iga kuu väikese summa – näiteks 100 eurot – indeksfondi, mis peegeldab kogu maailma aktsiaturgu (sisaldab sadu ettevõtteid üle maailma). Sellise portfelli puhul on tõenäosus pika (20–30 aasta) horisondiga raha kaotada olnud minevikus peaaegu nullilähedane, samas kui oodatav kogutootlus on üsna muljetavaldav (olenevalt turu üldisest kasvust võib selline portfell kümnenditega mitmekordistuda). Ka Eesti pensionifondide kogemus kinnitab, et isegi läbi mitme kriisi investeerides on pikaajaline saldo pigem plusspoolel – näiteks II samba aktsiafondid on viimase kümnendi lõikes andnud märkimisväärset reaaltootlust, ületades inflatsiooni ja kasvatades pensionikogujate vara. Teiseks näiteks võiks võtta üksikute suurfirmade aktsiad – need illustreerivad riski ja tootluse seost veelgi dramaatilisemalt. Näiteks kui keegi oleks 2009. aasta kevadel investeerinud 1000 dollarit tehnoloogiaettevõtte Apple aktsiatesse, oleks sellest saanud kümnendi jooksul üle 13 000 dollari väärtuses portfell – tootlus ligikaudu 1200% vaid kümne aastagaaripaev.ee. Apple on muidugi erakordne edulugu, kuid sarnaseid näiteid leidub teisigi (Microsoft, Amazon jm on samuti pakkunud varajastele investoritele mitmekordset tootlust). Selliseid näiteid tuues peab rõhutama, et tagantjärele on alati tark näidata võitjaid – oluline on, et tavaline väikeinvestor ei pea üksikut võitjat ette aimama. Piisab, kui ta investeerib laiapõhjaliselt – nii jõuavad tema portfelli ka need tulevased “apple’id” või “teslad”, mis ehk järgmisel kümnendil esile tõusevad, ning hajutatus katab kinni need ettevõtted, mis nii edukaks ei osutu. Seega, hajutatud ja pikaajalise investeerimise korral on enamik individuaalseid riske maandatud ning üldine trend on positiivne. Nagu öeldakse, “iga kriisi järel tõuseb päike taas” – turulangus on pigem võimalus odavamalt juurde osta, mitte signaal kõik maha müüatuleva.ee.

Muidugi ei tohi investeerimisel peaga pilvedesse tõusta. Finantsharidus hõlmab ka realistlikku ootuste seadmist ja skepsist liiga hea kõlava vastu. Näiteks tuleb osata eristada legitiimseid investeerimisvõimalusi petuskeemidest (kui keegi lubab ulmelist tootlust ilma riskita, on see peaaegu kindlasti pettus). Samuti peab investor arvestama, et aktsiaturgude tootlus pole lineaarne – võib esineda aastaid, kus portfell on miinuses, ja see on normaalne. Siin aitab jälle teadmine ajaloost: näiteks USA aktsiaturul on olnud kümnendeid kestnud tõusutsükleid, aga ka terve “kaotatud kümnend” (nt 2000–2010, mil tootlus jäi madalaks). Ent kui vaadata veel pikemat perioodi, silub see kõik välja. Ajaloolised andmed on näidanud, et umbes 20-aastase või pikema horisondiga on globaalne hajutatud aktsiaportfell seni alati lõppkokkuvõttes plussi jäänud. See teadmine võiks anda inimestele julgust – ajalugu on investori liitlane, kui tal jätkub kannatust ja distsipliini.

Eestlaste puhul tuleb teinekord mängu ka mentaalne barjäär või tagasihoidlikkus raha teemal. Paljud kardavad investeerimist alustadagi, sest arvavad, et see on vaid rikaste või finantsspetsialistide pärusmaa. Tegelikult on aga tänapäeval investeerimine muutunud väga kättesaadavaks – saab alustada väikeste summadega, on olemas automatiseeritud lahendused (näiteks panga mikroinvesteerimise teenused, kus iga kaardimakse pealt investeeritakse väike summake indeksisse), pensionisambad toimivad sisuliselt automaatse investeeringuna jne. Seega on “edasiargus” ehk liigne edasilükkamine siinkohal samuti probleem – mõeldakse küll, et võiks investeerida, aga julgusest jääb puudu ja lükatakse muudkui edasi (“alustan siis, kui mul on rohkem raha/rohkem teadmisi”). Tegelikkuses on ajafaktor kriitiline: mida varem alustada, seda pikem on liitintressil aega töötada. Ka väikeste summadega alustades on 30 aasta pärast vahe tohutu, võrreldes sellega kui oodata 10 aastat ja siis suure summaga alustada. Finantsharidus püüabki seda müüri hirmu ja tegutsemisotsustamatuse vahel lammutada. Inimestele tuleb selgitada lihtsalt ja arusaadavalt, mis on erinevate investeerimisvõimaluste plussid-miinused, kuidas alustada praktiliselt (nt kuidas avada investeerimiskonto, kuidas osta oma esimene fondiosak) ning kuidas riske hallata (näiteks pane paika endale reegel, et hajutad alati mitu investeeringut; või reegel, et ei investeeri kunagi rohkem, kui oled valmis pikaks ajaks “külmutama”). Kui teadmistest tekib kindlustunne, siis asendub senine argus tasapisi ettevaatliku julgusega. Paljud Eesti investorid on intervjuudes tunnistanud, et raskeim oli esimene samm – pärast esimest investeeringut kadus hirm ning edasi tuli juba hasart teadmisi juurde saada ja portfelli kasvatada.

Kokkuvõte: finantsharidus kui tee majandusliku julguse ja heaolu poole

Eesti on astumas finantshariduse vallas pika sammu edasi, kuid teekond on alles pooleli. Ühelt poolt näeme noorte kasvavat rahatarkust ja investeerimishuvi, teisalt aga suurt osa elanikkonnast, kes vajab veel teadmiste täiendamist ja mõtteviisi muutust. Riiklik finantshariduse strateegia 2021–2030 on õige samm – selle abil teadvustatakse probleemi ning koondatakse jõude, et tuua rahatarkus iga inimeseni. Ent strateegia edu sõltub lõppkokkuvõttes meist kõigist: kui hästi suudame kogukonnana juurutada arusaama, et rahaasjadest rääkida pole tabu, et igaüks meist suudab oma finantsseisu parandada ning et targad otsused täna tähendavad paremat elu homme.

Finantshariduse edendamine aitab kasvatada majanduslikult enesekindlat ja edukat rahvast. Inimene, kes mõistab raha väärtust ja oskab seda tööle panna, on vaba hirmust, et iga kriis viib ta põhja. Ta teab, kuidas ehitada endale puhver, kuidas raha teenib raha ning kuidas ka keerulises olukorras teha ratsionaalseid otsuseid (näiteks mitte müüa paanikas kõike maha turu languse ajal). Sellistest inimestest koosneb tugev majandus – nad on ettevõtlikumad, loovad rohkem väärtust ja on vähem koormaks sotsiaalsüsteemile. Ühiskondlikul tasandil tähendab see suuremat jõukust, väiksemat kihistumist ning suuremat valmisolekut toime tulla ka näiteks pensionäride arvu kasvuga või ootamatute majandushäiretega.

On paratamatu, et maailm muutub üha keerulisemaks ka finantsmaailma mõttes – tuleb aina uusi investeerimistooteid, krüptovarad, keerulised finantsinstrumendid. See tähendab, et finantsharidus ei saa olla ühekordne pingutus, vaid pidev protsess. Meie ülesanne on hoida rahatarkuse teema nähtaval: koolidest kuni töökohtade ja eakate ühinguteni välja. Igaüks peab saama võimaluse oma rahalisi oskusi parandada. Julgustav on näha, et Eestis on tekkinud tugev rahatarkuse kogukond – toimuvad investeerimisklubid, on populaarsed blogijad ja raamatud ning isegi sotsiaalmeedias arutatakse innukalt, kuhu raha paigutada.

Lõplik õppetund on see: raha ei tohiks olla hirmu allikas, vaid tööriist. Tööriist, mida õigesti kasutades saab igaüks luua endale turvalisema ja külluslikuma tuleviku. Finantsharidus on võti selle tööriista valdamiseks. Kui me kui rahvas õpime seda kasutama, siis kasvab ka meie ühine jõukus ja väheneb hirm tundmatu ees. Nagu vanasõna ütleb: “Tark ei torma – vaid tegutseb teadlikult.” Rahatark rahvas on julge, edasipüüdlik ja tugev nii heas kui ka halvas – ning just sellise rahva kujundamine ongi finantshariduse strateegia suurim eesmärk.

Allikad:

1. Rahandusministeerium, “Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas” – pressiteade finantskirjaoskuse uuringu tulemuste kohta (20.06.2023)fin.eefin.ee.

2. Rahandusministeeriumi ja Kantar Emori 2023. a. finantskirjaoskuse uuringu tulemused – noorte kõrgem finantsteadlikkus, säästmiskäitumine ja investeerimisaktiivsusfin.eefin.ee.

3. Rahandusministeeriumi rahatarkuse uuring 2023 – faktid elanike finantskäitumise kohta (nt sularahasäästude eelistamine sõja tõttu, finantspuhvrite kasv)fin.eefin.ee.

4. Eesti Pangaliit – osalus Eesti elanike rahatarkuse strateegia 2021–2030 elluviimisel ja finantshariduse edendamise tegevusedpangaliit.eepangaliit.ee.

5. Kairi Meriküll (Eesti Pank) hinnang Eesti leibkondade riskivalmiduse kohta – ~75–80% leibkondadest pole valmis finantsriske võtmajupiter.err.ee.

6. Äripäev, juhtkiri “Liigne riskikartlikkus on vaesuse valem” (20.11.2020) – rõhutab, et mõõduka riski võtmine investeerides on hädavajalik, sest mitteinvesteerimine põhjustab suuremat kahju pikaajaliseltaripaev.ee.

7. Tõnu Pekk, Tuleva (poolaasta ülevaade 2025) – maailma aktsiaturgude ajalooline tootlus ja kriisidest taastumine; regulaarse investeerimise eelis pikaajalise tootluse kindlustamiseltuleva.eetuleva.ee.

8. Kristi Saare (investor) selgitus riskist ja hajutamisest – hajutatud portfelliga on võimalik saavutada pikaajaliselt keskmisele lähedane tootlus, lühiajalised suured kõikumised tasanduvad hajutades ärakristiinvesteerib.ee.

9. Apple aktsia edulugu (CNBC arvutuste põhjal, Äripäev 2019) – näide, et 2009. aastal tehtud 1000 $ investeering Apple’i aktsiatesse kasvas kümne aastaga ~13 000 $ väärtuseks (üle 1000% tootlust)aripaev.ee.

Citations

Finantskirjaoskus — Eesti Pangaliit

https://pangaliit.ee/finantskirjaoskus

Liigne riskikartlikkus on vaesuse valem

https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2020/11/20/liigne-riskikartlikkus-on-vaesuse-valem

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Investeerimiskogemus on väga vähestel Eesti peredel - Jupiter - ERR

https://jupiter.err.ee/980796/investeerimiskogemus-on-vaga-vahestel-eesti-peredel

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Finantskirjaoskus — Eesti Pangaliit

https://pangaliit.ee/finantskirjaoskus

Finantskirjaoskus — Eesti Pangaliit

https://pangaliit.ee/finantskirjaoskus

Rahatarkuse uuringud | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Rahatarkuse uuringud | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud

Risk, tootlus ja hajutamine

https://kristiinvesteerib.ee/risk-tootlus-ja-hajutamine

Tuleva poolaasta ülevaade 2025 – Tuleva

https://tuleva.ee/liikmetele/tuleva-poolaasta-ulevaade-2025/

Tuleva poolaasta ülevaade 2025 – Tuleva

https://tuleva.ee/liikmetele/tuleva-poolaasta-ulevaade-2025/

Tuleva poolaasta ülevaade 2025 – Tuleva

https://tuleva.ee/liikmetele/tuleva-poolaasta-ulevaade-2025/

Tuleva poolaasta ülevaade 2025 – Tuleva

https://tuleva.ee/liikmetele/tuleva-poolaasta-ulevaade-2025/

Kui palju on Apple'i aktsia tõusnud 10 aastaga?

https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/05/02/kui-palju-on-applei-aktsia-tousnud-10-aastaga

Tuleva poolaasta ülevaade 2025 – Tuleva

https://tuleva.ee/liikmetele/tuleva-poolaasta-ulevaade-2025/

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

All Sources

pangaliit

aripaev

fin

jupiter.err

kristiinvesteerib

tuleva

 

 

Finantshariduse tõstmine Eestis: strateegiline rahatarkuse edendamine ja hirmude ületamine

Eestis on viimasel kümnendil üha rohkem teadvustatud finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse tähtsust. Finantskirjaoskus tähendab oskusi ja teadmisi, mis võimaldavad teha arukaid rahaasjade otsuseid igapäevaelus. Tugev finantsharidus on strateegiline võtmetegur nii üksikisikute heaolu kasvuks kui ka riigi majandusliku stabiilsuse tagamiseks. Käesolev uurimus vaatleb Eesti elanike finantsteadlikkuse hetkeseisu, analüüsib levinud hirme ja väärarusaamu ning pakub soovitusi, kuidas finantsharidust veelgi edendada. Rõhk on pikaajalisel strateegial, mis aitaks tõsta kogu rahva rahatarkust, laiendada maailmapilti ning murda investeerimisega seotud hirme.

Finantskirjaoskuse tähtsus ja riiklik strateegia

Hea finantsiline kirjaoskus loob aluse kõrgemale elukvaliteedile. Inimesed, kes mõistavad rahaasjade planeerimist, suudavad paremini oma kulusid ja tulusid tasakaalustada ning teha teadlikke valikuid tuleviku kindlustamiseks. Eesti riik on sellest aru saanud ning käivitanud Rahatark Eesti strateegia, mis seob erinevad osapooled ühise eesmärgi nimel. Strateegia raames on seatud kolm peaeesmärki: finantsharidus on kõigile kättesaadav, rahatarkust rakendatakse igapäevaelus otsuste tegemisel ning toetav keskkond julgustab rahatarkuse kasutamistfin.ee. See tähendab, et finantsteadmiste omandamine peab algama juba varakult ja jätkuma terve elu vältel – õpetust pakutakse alates lasteaiast kuni ülikoolini ning olemas on täiendkoolitused ja materjalid igas vanuses huvilistelefin.ee. Samuti tähendab see, et inimesed rakendavad õpitut praktiliselt: planeerivad nii pika- kui lühiajalisi eelarveid, tunnevad investeerimise ja ettevõtluse põhialuseid ning oskavad vajadusel abi otsidafin.ee. Strateegia kolmas suund keskendub keskkonnale: finantsteenuste pakkujad peavad tegutsema vastutustundlikult, pakkuma lihtsasti mõistetavaid ja soodsa kuluga tooteid, ning seadusandlus peab kaitsma tarbijat ja hoidma ära finantspettusifin.ee. Lõppeesmärk on parandada inimeste rahulolu ja kindlustunnet – et nad tunneksid end rahaasjades kindlamalt ning saaksid seeläbi tõsta oma heaolufin.ee.

Riikliku strateegia vajalikkust ilmestab tõsiasi, et finantskirjaoskus on otseses seoses ühiskonna majandusliku tervisega. Rahandusministeerium rõhutab, et rahatarkuse edendamine aitab inimestel paremini majandada ning seeläbi suurendada oma elukvaliteetifin.ee. Tegemist pole pelgalt individuaalse hüvega – kui terve rahvas teeb targemaid finantsotsuseid, on tulemuseks ka tugevam majandus ja väiksem haavatavus kriisides. Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkond ning mitmed teised avaliku-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid panustavad sellesse ühistegevusse. Eesmärkide elluviimise alustalaks ongi tihe koostöö eri osapoolte vahelfin.eefin.ee, et rahatarkuse sõnum jõuaks iga inimeseni.

Eesti elanike finantsteadlikkuse hetkeseis

Uuringud Eesti elanike finantskäitumise kohta näitavad, et olukord on paranemas, kuid väljakutseid jagub. 2023. aasta täiskasvanute rahatarkuse uuring kinnitas, et noored (eriti vanuses 18–29) on ühed aktiivsemad ja enesekindlamad rahaasjade korraldajad. Just noored mehed, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed hindavad oma finantsteadmisi keskmisest kõrgemaltfin.ee. Investeerimine on tõusuteel – aktsiatesse, fondidesse, krüptovaluutadesse jm paigutavad raha peamiselt noored täiskasvanudfin.ee. Samuti kasutavad 18–29-aastased teistest enam pangarakendusi ja muid digivahendeid raha juhtimiseksfin.ee. Positiivne on seegi, et noored on usinad säästjad: suurim osakaal säästjaid on just selles vanuserühmasfin.ee. Üldiselt kogub eestlane raha enamasti hoiusele või kogumiskontolefin.ee, mis viitab teatavale konservatiivsusele – eelistatakse turvalist, kuid madala tootlikkusega varianti.

Samas ilmnevad ka murekohad. Viimaste aastate globaalne ebakindlus on pannud osa inimesi rahaasjus pigem pea liiva alla peitma. Näiteks on kasvanud nende inimeste hulk, kes hoiavad oma sääste sularahas kodus või rahakotisfin.ee. Selle põhjuseks on ebakindlus – sealhulgas Venemaa sõda Ukrainas ja hiljutised panganduskriisid, mis on raputanud usaldust finantssüsteemi vastufin.ee. Kuigi noored koguvad sageli sularaha, peegeldab sularahalembus laiemalt hirmu ja teadmatust: kardetakse pankade või investeeringute ebastabiilsust nii palju, et ollakse nõus raha väärtuse vähenemisega (inflatsiooni tõttu), peaasi et see näiliselt kindlalt silme all seisaks. Paraku tähendab kõrge inflatsioon seda, et rahakapi põhjas seisev euro kaotab ostujõudu. Näiteks tõusis Eestis tarbijahinnaindeks 2022. aastal koguni 19,4% võrreldes eelneva aastagastat.ee – ühe aasta jooksul vähenes raha väärtus viiendiku võrra. Selline reaalne ostujõu langus teeb selgeks, et pelgalt sularaha hoidmine ei pruugi sugugi olla turvaline strateegia.

Finantskirjaoskuse tasemes on märgata ka põlvkondlikku lõhet. Vanemaealised, kes kasvasid üles nõukogude ajal, ei saanud toona kaasa finantsharidust turumajanduse mõttes – toonane majanduskeskkond ei soodustanud investeerimist ega varade kogumist. Vastupidi, hüperinflatsioon vahetult pärast taasiseseisvumist hävitas paljude säästud (1992. aastal ulatus hinnatõus Eestis üle 1000% rahvuslane.blogspot.com), mis külvas aastaiks umbusku raha väärtuse püsimise suhtes. Samuti koges ühiskond 1990. aastatel panganduskrahhe ja kiireid muutusi, mis mõjutasid hoiuste turvalisust. Need ajaloolised kogemused on jätnud jälje rahva mällu: vanem põlvkond on sageli ülikarske ja kaitsepositsioonil, pidades investeerimist liiga riskantseks või lausa hasartmänguks. Ka tänases pildis kajastub see hoiak – paljud eakamad inimesed eelistavad investeeringute asemel kinnisvara või lihtsalt raha kulutamist käegakatsutavale. Viimase rahatarkuse strateegia kokkuvõttes nenditakse, et kuigi finantsteadlikkus on kasvanud (nt tegutsevad investorklubid, rahatarkuse saated ja podcast’id, koolimaterjalid on loodud), püsivad probleemid: endiselt on palju inimesi, kelle võlakoormus on üle pea kasvanud, ning tarbimisühiskonna mustrid domineerivad käitumises fin.eefin.ee. See tähendab, et osa elanikkonnast elab jätkuvalt palgapäevast palgapäevani või laenab üleliia, lükates säästmise ja investeerimise tahaplaanile.

Hirmud, väärarusaamad ja tegelikkus investeerimises

Paljude eestlaste peas on finantsmaailm seotud teatava hirmu ja ebakindlusega. Levinud on mõtteviisid, et “investeerimine on ainult rikastele spetsialistidele” või et “börsile raha pannes võib kõik kaotada”. Sellised hoiakud panevad inimesi arglikult eemale hoidma väärtpaberitest ja muudest investeeringutest, isegi kui tegelikkuses võib suurem risk peituda hoopis tegevusetuses. Näiteks peljatakse aktsiaturgu kui loteriid, kuid unustatakse, et pikaajaliselt liigub turg valdavalt ülespoole. Ajaloolised andmed kinnitavad seda: USA laiapõhjalise aktsiaindeksi S&P 500 keskmine aastane tootlus on olnud umbes 10% (nominaalselt) ehk ~6% p.a. pärast inflatsiooni arvestamistquantifiedstrategies.com. Veelgi olulisem – üle 10-aastase perioodi on börsil raha kaotamise tõenäosus olnud ülimadal. Ligikaudu 94% juhtudest on investor, kes hoiab raha turul järjest kümme aastat, tulnud välja kasumiga; ainult umbes 6% 10-aastastest perioodidest on lõppenud miinusesquantifiedstrategies.com. See tähendab, et ajalooliselt on pea kindel, et pikaajaline investor võidab – ajafaktor on tema kasuks. Pikem ajahorisont silub välja lühiajalised kõikumised ja kriisid. Isegi kui vahepeal tuleb langusi ette, taastuvad turud seni alati ja ületavad varasema tipu.

Hirmude vähendamiseks on vaja tuua mängu konkreetseid näiteid. Oluline on rõhutada, et investeerimine ei pea olema keeruline või elitaarne. Näiteks piisab juba regulaarsest väikeste summade paigutamisest indeksfondi või tugevate ettevõtete aktsiatesse, et pika aja jooksul jõukust kasvatada. Üks kõnekas näide on tehnoloogiahiid Microsoft – kui keegi oleks paigutanud 1986. aastal Microsofti aktsiatesse 1000 USA dollarit (umbes 15 000 krooni toonases vääringus), oleks see investeering tänaseks kasvanud üle 8 miljoni dollari väärtuseksmacrotrends.net. See on hämmastav ~8147-kordne kasv, mis illustreerib liitintressi võimsust. Ka mitmed teised tuntud ettevõtted on premeerinud pikaajalisi investoreid suure tootlusega: näiteks Oracle’i aktsia on oma kõigi aegade lõikes tõusnud üle 1500%. Üldine trend on, et valdav osa juhtivaid firmasid kasvatab oma väärtust aastate jooksul, mistõttu hajutatud portfelli korral on suure tõenäosusega enamik investeeringuid mõne aja möödudes plussis. Isegi kui mõni üksik ettevõte ebaõnnestub, kompenseerivad teised kasvuga. Seetõttu on hajutamine ja indeksitesse investeerimine tavainimesele mõistlik tee – see leevendab riski, mida üksiku aktsia ebaedu võiks portfellile põhjustada.

Teine levinud väärarusaam on, et “rahaasjad on liiga keerulised” ja tavaline inimene ei suuda neid mõista. Tegelikult on finantsharidus nagu iga teine oskus – see on õpitav ja omandatav samm-sammult. Pole tarvis doktorikraadi majanduses, et aru saada eelarve koostamisest, intresside toimimisest või investeeringu hajutamise põhimõttest. Tihti hoiab inimesi tagasi hirm ebaõnnestuda või teha vale otsus. Paraku viib otsustamatus sageli halvima stsenaariumini: raha seiseb kasutult või kulub märkamatult ära, selle asemel et töötada inimese kasuks. Tuleb rõhutada, et ka mitte otsustamine on otsus – ja sedagi saab mõõta rahas. Näiteks kui inimene hoiab 10 000 eurot lihtsalt pangakontol nullilähedase intressiga, kaotab ta 5% aastase inflatsiooni korral viie aastaga ligi 2500 euro väärtuses ostujõudu. Seda kaotust ei paista kuskilt otseselt, kuid see on reaalne. Investeerides sama summa mõistlikult, oleks võimalik vähemalt inflatsiooni vastu võidelda või isegi reaalkasumit teenida.

Oluline on mõista ka riskide tegelikku tähendust. Risk ei võrdu teadmatuses pimesi tegutsemisega; riskiga saab teadlikult toime tulla, kui on olemas teadmised ja plaan. Näiteks on suurimad kaotajad tihti need, kes paanikaajal oma investeeringud müüvad või pensionisäästud enneaegselt kulutavad. Hea näide on Eesti 2021. aasta pensionireformi järel toimunu: teisest pensionisambast tehti raha väljavõtmine võimalikuks ning iga viies sambaga liituja haaras kohe oma kogutud raha järele, lõpetades edasised sissemaksed eestipank.ee. Kolme aasta jooksul lahkus süsteemist lausa iga kolmas inimene, kes varem II sambas kogus eestipank.ee. Uuringud näitavad, et noorte (18–35 a) väljavõtjate puhul kulus saadud rahast keskmiselt 55% tarbimisele ja 40% laenude tagasimaksmisele, investeeringuteks jäi vaid väike osa eestipank.ee. See tähendab, et valdav osa rahast, mis oli mõeldud vanaduspõlve kindlustama, läks kohe kulutamisele – osteti tarbekaupu või tasuti võlgu. Nii mõnigi noor sai lühiajaliselt küll kergendust (vähem laenukoormat) ja rõõmu (rohkem tarbimist), ent loovutas sellega oma tulevase pensioni arvelt märkimisväärse osa. Kaua kasvatatud raha kadus hetkega, ning mis veelgi murettekitavam – paljud ei teadvustanud selle sammu pikaajalisi tagajärgi. Eesti Panga analüüs näitas, et just madalama sissetulekuga ja väiksema säästuga inimesed olid suurema tõenäosusega need, kes raha välja võtsid, samas kui need, kellel oli juba investeerimiskogemus või kolmanda samba pension olemas, jätsid suurema tõenäosusega raha puutumata eestipank.ee. See on õpetlik: finantsteadlikumad inimesed hoidsid pikaajalist eesmärki silme ees, samas kui vähese rahatarkusega inimesed langetasid otsuse, mis kahjustab nende finantstulevikku. Niisugused lood kinnitavad, et finantsharidus ei ole abstraktne asi – sellel on väga konkreetne mõju inimeste käitumisele ja heaolule.

Soovitused finantshariduse edendamiseks ja hirmude vähendamiseks

Eesti rahva finantskirjaoskuse parandamiseks ja investeerimishirmude ületamiseks on vajalik süstemaatiline ja mitmetasandiline lähenemine. Alljärgnevalt on välja toodud peamised soovitused, mis toetuvad nii riiklikule strateegiale kui ka rahvusvahelisele parimale praktikale:

• Finantsharidus juba noorest east alates: Tuleks tagada, et rahatarkuse algõpetus jõuaks lasteni juba koolieelses eas ning jätkuks järjest süvendatult läbi põhikooli ja gümnaasiumi. Lasteaias ja koolis võiks mängulisel viisil õpetada raha väärtust, säästmise harjumust ja lihtsaid majanduspõhimõtteid. Hilisemas kooliastmes saab lisada praktilisi teadmisi eelarvestamisest, intressist, laenu võtmisest ja investeerimise algtõdedest. Süsteemne õpe kuni ülikoolini välja kindlustab, et noored astuvad ellu baasteadmistega, mis hoiavad ära rumalad veadfin.ee. Oluline on ka täiendõppe võimalused täiskasvanutele – kunagi pole hilja õppida rahatarkust juurde.

• Igapäevased rahaoskused kõigile selgeks: Rahatarkuse edendamisel ei piisa ainult teadmistest – vaja on ka hoiakute kujundamist. Iga inimene peaks mõistma, kuidas koostada isiklik või pere eelarve, kuidas eristada vajadusi soovidest ning kuidas planeerida nii igakuiseid kulusid kui ka suuremaid eesmärke (näiteks kodu ost, pensionisääst). Teadmisi tuleb soodustada kasutusse võtma: julgustada inimesi pidama kulupäevikut, võrdlema hindu, otsima soodsamaid alternatiive ja vältima impulssoste. Kui rahatarkus muutub igapäevaelu osaks, on inimesed otsuste tegemisel kindlamad – näiteks ei võeta kergekäeliselt kõrge intressiga kiirlaenu, vaid kaalutakse alternatiive. Riiklik strateegia rõhutab, et inimesed peaksid oma finantsteadmisi rakendama igapäevaelus nii lühi- kui pikaajaliste otsuste tegemiselfin.ee. See hõlmab ka vajadusel abi küsimist – finantsnõustamine peab olema kättesaadav neile, kes ise lahendusi ei leia.

• Hirmude kummutamine faktide ja positiivsete näidete abil: Investeerimise ja finantsplaneerimise ümber tuleb hajutada müüdid. Siin on tähtis roll nii meedial, koolitajatel kui ka eeskujudel. Tuleks avalikult jagada edulugusid tavalistest inimestest, kes on näiteks läbi järjepideva investeerimise suutnud koguda märkimisväärse pensionisäästu või saavutanud finantsvabaduse. Samuti on kasulik näidata ajaloolisi andmeid – näiteks kuidas pikaajaline indeksinvesteering on peaaegu alati positiivse tootlusegaquantifiedstrategies.com, või kuidas inflatsioon sööb raha väärtust, kui seda mitte töös hoida. Numbrid nagu 94% tõenäosust teenida kasumit 10-aastase investeerimisperioodi jooksulquantifiedstrategies.com või konkreetsete ettevõtete muljetavaldavad kasvulood (nagu eelpool mainitud Microsofti näide) mõjuvad veenvalt. Oluline on tuua info inimesteni arusaadavas keeles – vältida liigset žargooni ning seletada lahti terminid (nt “liitintress”, “diversifikatsioon” ehk hajutamine, “volatiilsus” ehk hinnakõikumine jms) eluliste võrdluste abil. Kui inimesed mõistavad, mida risk tegelikult tähendab ja kuidas seda maandada, väheneb ka asjatust hirmust tingitud halvatus. Siinkohal võivad aidata ka kogenud praktikute nõuanded – näiteks mentorprogrammid või investeerimisklubid, kus alustajad saavad õppida kogenumatelt.

• Toetav ja turvaline finantskeskkond: Inimesed julgevad investeerida ja oma raha kasvama panna vaid siis, kui nad usaldavad finantssüsteemi. Seetõttu on vaja jätkata tööd selles suunas, et finantsteenused oleksid läbipaistvad, lihtsasti arusaadavad ja kuluefektiivsed. Eesti finantssektoris on viimasel ajal tehtud edusamme – pangad on vähendanud investeerimistasusid, turule on tulnud madalate kuludega pensionifondid ja kasvukontod, mis võimaldavad alustada väga väikeste summadega. Riik peab omalt poolt jälgima, et regulatsioonid kaitseksid tarbijat liigselt riskantsete või petlike pakkumiste eest. Rahandusministeeriumi strateegia rõhutab finantskeskkonna rolli: investeerimistooted peavad olema mõistlike kuludega ja sisu poolest kergesti mõistetavad ning seadusandlus kaitsma vajadusel tarbijat pettuste eestfin.ee. Kui inimesed näevad, et turul on ausad mängureeglid ning võimalik on valida madala riskiga instrumente (näiteks riigivõlakirjad, indeksfondid) ilma peidetud kuludeta, suureneb ka nende julgus raha paigutada. Samuti peaks jätkuma tarbijate finantsteadlikkuse tõstmine läbi järelevalveasutuste – Finantsinspektsioon ja Tarbijakaitse võiksid aktiivselt teavitada avalikkust uutest ohtudest (näiteks investeerimispettustest) ja anda nõu, kuidas end nende eest kaitstafin.ee.

• Positiivse hoiaku kujundamine ja vastutustundlik eeskuju: Ühiskonnas laiemalt on vaja liikuda suhtumiselt "rahaasjadest ei räägita" suhtumisele "rahaasjad on elu loomulik osa". See tähendab, et nii pereringis, koolis kui ka avalikus arutelus tuleks rahatarkuse teemat käsitleda avatult ja häbimärgistamata. Lastele võiks juba kodus õpetada lihtsaid finantstõdesid – näiteks taskuraha andmisega koos selgitada säästmise vajalikkust. Samuti võiksid tööandjad ja kogukonnad pakkuda finantsharidust (näiteks ettevõtted saaksid korraldada töötajatele rahatarkuse koolitusi, kohalikud omavalitsused rahakäsitsemise töötubasid jne). Oluline on ka eeskujude jõud: kui lapsed ja noored näevad, et nende vanemad või tuttavad teevad tarku rahalisi otsuseid – hoiavad säästuraha, investeerivad kasvõi väikese osa palgast, ei upu võlgadesse tarbimise pärast – siis võtavad nad selle mustri omaks. Riik on tunnustanud rahatarkuse edendajaid (toimuvad rahatarkuse edendajate tunnustamised ja mentorprogrammid), mis aitab tuua positiivsed eeskujud esilefin.ee. Tähtis on näidata, et finantsiline edukus ei tähenda ilmtingimata rikkaks saamist, vaid vastutustundlikku majandamist – ka keskmise sissetulekuga pere saab targalt talitades luua endale piisavad reservid ja investeeringud, mis pakuvad turvatunnet.

Kokkuvõte

Eesti rahva finantshariduse taseme tõstmine on investeering tulevikku, mis tasub end ühiskonnale mitmekordselt ära. Mida teadlikumad on inimesed oma rahaasjades, seda vähem satuvad nad võlakeerisesse või langevad petuskeemide lõksu. Targemad otsused üksikisiku tasandil tähendavad üheskoos ka tugevamat majandust ja kõrgemat heaolu taset riigis tervikuna. Õnneks on viimastel aastatel finantskirjaoskuse vallas astutud tõsiseid samme: olemas on riiklikud programmid, uuringud kaardistavad kitsaskohti ning noorem põlvkond näitab üles märkimisväärset huvi investeerimise ja säästmise vastufin.eefin.ee. Samas ei saa loorberitele puhkama jääda – jätkuvalt on tuhandeid peresid, kel puudub meelerahufond või pensionisääst; endiselt tehakse emotsioonidel põhinevaid kulutusi, mida hiljem kahetsetakse; ikka veel on levinud arusaam, et raha teemad on “kellegi teise mure”. Nende barjääride ületamine nõuab järjepidevat harimist ja julgustamist.

Lõppkokkuvõttes on sõnum selge: finantsharidus peab muutuma sama iseenesestmõistetavaks nagu lugemisoskus. See on oskus, mis avab uksi – annab inimesele vabaduse seada oma elus eesmärke ilma rahahirmuta, kaitseb teda teadmatusest sündivate vigade eest ning võimaldab nautida paremat materiaalset kindlustunnet. Eesti kui riigi ülesanne on jätkata strateegilist tööd rahatarkuse edendamisel, toetades nii noori kui ka täiskasvanuid õppeteekonnal. Igaüks meist saab aga juba täna teha sammu rahatargema tuleviku poole – olgu selleks esimese investeeringu tegemine, eelarve koostamine või finantsraamatu lugemine. Rahatark rahvas on tugev rahvas ning finantsharidus on võti, mis aitab eestimaalastel jõuda kaitsepositsioonilt julgelt edasiliikuvale, kindlustatud ja enesekindla tuleviku suunas.

Allikad:

1. Rahandusministeerium – “Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise strateegia (Rahatark Eesti)” (strateegia eesmärgid ja suunad)fin.eefin.ee

2. Rahandusministeerium – Rahatarkuse strateegia kirjeldus (hariduse kättesaadavus, igapäevaoskused ja toetav keskkond)fin.eefin.ee

3. Rahandusministeerium – Rahatarkuse strateegia sihiks on parem heaolutase (finantshariduse mõju inimeste kindlustundele ja elukvaliteedile)fin.ee

4. Rahandusministeerium – Rahatarkuse edendajate tegevused ja väljakutsed (investorklubid, meediasaated ning jätkuvad murekohad: võlglased, tarbimisharjumused)fin.eefin.ee

5. Kantar Emor (2023) – Eesti elanike rahatarkuse uuring (noorte kõrgem enesehinnang finantsteadmistes; investeerimine tõusutrendis noorte seas; noorte suurem digivahendite kasutus)fin.eefin.ee

6. Rahandusministeeriumi rahatarkuse uuringu kokkuvõte (2023) – Noorte rahatarkus ja säästmine (18–29-aastaste seas suurim säästjate osakaal; üldine säästmiskäitumine; sularaha hoidmise kasv ebakindluse tõttu)fin.eefin.ee

7. Statistikaamet – Tarbijahinnaindeksi muutus 2022 (inflatsioon 19,4%, raha ostujõu langus)stat.ee

8. Blogiartikli andmetel (viidates Akadeemia 2004) – Hüperinflatsioon Eestis 1992 (hinnatõus ületas 1000%, mõju säästudele)rahvuslane.blogspot.com

9. QuantifiedStrategies (2025) – “Probability of Losing Money in the Stock Market (10-year periods)” (ajalooliselt ~94% tõenäosus jääda 10-a investeeringuga kasumisse; S&P 500 keskmine tootlus ~10% aastas, ~6% p.a. reaalselt)quantifiedstrategies.comquantifiedstrategies.com

10. Macrotrends – Microsoft aktsia ajalooline tootlus (näide: $1000 investeering Microsofti IPO-l oleks väärt ~8,15 miljonit USD täna, s.o ~8147x kasv)macrotrends.net

11. LHV investeerimisrakenduse andmed (2025) – Suurfirmade aktsiate tootlus (Microsofti aktsia kõigi aegade tootlus ~+1632%; Oracle aktsia ~+1585%; Microsoft viimase 5 a tootlus ~+120%)

12. Eesti Pank (Merike Kukk, 2025) – II samba pensionireformi mõju noorte finantskäitumisele (2021 septembris lahkus II sambast 1/5 kogujatest; 18–35a väljavõetud rahast 55% kulutati, 40% maksti laene, vähe investeeriti; finantskogemusega inimesed jäid suurema tõenäosusega sambasse edasi koguma)eestipank.eeeestipank.eeeestipank.ee

Citations

Strateegia | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/strateegiaprogramm

Strateegia | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/strateegiaprogramm

Strateegia | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/strateegiaprogramm

Strateegia | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/strateegiaprogramm

Strateegia | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/strateegiaprogramm

https://www.fin.ee/media/10306/download

https://www.fin.ee/media/10306/download

https://www.fin.ee/media/10306/download

https://www.fin.ee/media/10306/download

https://www.fin.ee/media/10306/download

Tarbijahinnaindeks tõusis 2022. aastal 19,4% | Statistikaamet

https://stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeks-tousis-2022-aastal-194

Rahvuslane: 1992. aasta Eesti Vabariigi rahareform - 20 valusat kannatusteaastat miljonile inimesele

http://rahvuslane.blogspot.com/2013/09/1992-aasta-eesti-vabariigi-rahareform.html

Strateegia | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/strateegiaprogramm

Strateegia | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/strateegiaprogramm

What’s the Probability of Losing Money in the Stock Market? - QuantifiedStrategies.com

https://www.quantifiedstrategies.com/whats-the-probability-of-losing-money-in-the-stock-market-long-term/

What’s the Probability of Losing Money in the Stock Market? - QuantifiedStrategies.com

https://www.quantifiedstrategies.com/whats-the-probability-of-losing-money-in-the-stock-market-long-term/

Microsoft - 39 Year Stock Price History | MSFT - Macrotrends

https://www.macrotrends.net/stocks/charts/MSFT/microsoft/stock-price-history

Kuidas kasutasid noored täiskasvanud varajasi väljamakseid teisest pensionisambast? | Blogi | Eesti Pank

https://www.eestipank.ee/blogi/kuidas-kasutasid-noored-taiskasvanud-varajasi-valjamakseid-teisest-pensionisambast

Kuidas kasutasid noored täiskasvanud varajasi väljamakseid teisest pensionisambast? | Blogi | Eesti Pank

https://www.eestipank.ee/blogi/kuidas-kasutasid-noored-taiskasvanud-varajasi-valjamakseid-teisest-pensionisambast

Kuidas kasutasid noored täiskasvanud varajasi väljamakseid teisest pensionisambast? | Blogi | Eesti Pank

https://www.eestipank.ee/blogi/kuidas-kasutasid-noored-taiskasvanud-varajasi-valjamakseid-teisest-pensionisambast

Strateegia | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/strateegiaprogramm

Strateegia | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/strateegiaprogramm

https://www.fin.ee/media/10306/download

https://www.fin.ee/media/10306/download

All Sources

fin

stat

rahvuslane.blogspot

quantifiedstrategies

macrotrends

eestipank

 

 

 

Finantsharidus ja finantskirjaoskus Eestis: rahva maailmapilt, strateegiad ja näited

Sissejuhatus: Miks rahatarkus on oluline?

Finantskirjaoskus (ehk rahatarkus) on tänapäeva ühiskonnas eluliselt tähtis oskus. See tähendab teadmisi ja oskusi, kuidas rahaasju targalt korraldada – alates eelarve pidamisest ja säästmisest kuni investeerimise ja pensioniks valmistumiseni. Finantsiliselt haritud inimesed teevad läbimõeldumaid rahalisi otsuseid, mis parandab nende isiklikku heaolu ning aitab vältida võlakoormat ja finantsstressi. Rahatargad kodanikud panustavad ka riigi majandusedusse: osates enda raha asju korraldada, oskavad nad nõuda sama vastutust ka riigiltfin.ee. Teisisõnu, kogu ühiskonna jõukus ja stabiilsus kasvab, kui inimeste finantsteadmised on tugevadfin.ee.

Eesti on mõistnud finantshariduse olulisust. Juba vanavanemate põlvest põlve on meile edasi antud teatud rahalised tarkuseterad – näiteks vanasõnad „laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua” (ehk kerge raha kaob ruttu) ja „raha olgu loetud ja hobune seotud” (ehk rahaasjadel tuleb silm peal hoida)fin.eefin.ee. Need traditsioonilised tõed rõhutavad ettevaatlikkust ja võlgade vältimist. Tänapäeva maailmas on aga rahaotsuste võimalused palju avardunud – panganduse e-teenused, investeerimistooted ja laenuvõimalused on laiemad kui kunagi varemfin.ee. See tähendab, et inimesed peavad tegema rohkem iseseisvaid otsuseid ja võtma suuremat vastutust oma finantskäitumise eestfin.ee. Seetõttu peab finantsteadmiste tase järele jõudma uuele ajastule – et igaüks saaks keerukamas rahamaailmas hakkama ning oskaks häid aegu kasutada selleks, et halbadeks aegadeks valmistudafin.ee. Üldteada tõde on, et headel aegadel tuleb luua puhver raskemateks perioodideks ning järjepidevalt õppida juurde uusi oskusi, et teha edaspidi targemaid rahaotsuseidfin.ee.

Eesti finantskirjaoskuse tase ja väljakutsed

Eesti noorte rahatarkuse tase on rahvusvaheliselt muljetavaldav. Viimases OECD PISA finantskirjaoskuse testis saavutasid Eesti 15-aastased noored maailmas esikohahm.ee. Lausa 95% Eesti 15-aastastest omab rahatarkuse põhiteadmisi ning meie noorte tulemused on viimase kuue aastaga märkimisväärselt paranenudhm.ee. Eesti õpilaste keskmine punktisumma (547) ületas selgelt OECD keskmise (505) – oleme esikohal, edestades Soomet ja Kanadathm.ee. On tähelepanuväärne, et rahatarkuse alased teadmised on noorte seas üsna võrdsed sõltumata soost, elukohast või kooli õppekeelest, kuigi eesti õppekeelega koolide õpilased saavutasid pisut kõrgema tulemuse kui venekeelsetes koolides õppijadhm.ee. See näitab, et baasharidussüsteem on suutnud finantsalaseid teadmisi noorteni viia suhteliselt laiapõhjaliselt.

Samas kerkib esile paradoks: noorte hea teoreetiline teadmine ei pruugi automaatselt kanduda üle täiskasvanuea finantskäitumissehm.ee. Uuringud on näidanud, et ehkki 2012. aasta PISA testis kõrgeid kohti saavutanud noored olid kolmeaastase järelvaatluse järel juba täiskasvanuna teadmiste poolest tublid, ei peegeldunud see nende rahalistes harjumustes – vähem kui pooled neist planeerisid 18-aastaselt oma rahaasju rohkem kui üks kuu ette ja umbes pooled ei olnud viimase aasta jooksul üldse raha säästnudhm.ee. See viitab, et teoreetiline teadmine üksi ei pruugi piisata, kui puuduvad distsiplineeritud harjumused ja motivatsioon seda teadmist elus rakendada.

Teiseks suureks väljakutseks on Eesti elanike liigne konservatiivsus ja vähene investeerimiskogemus. Traditsiooniliselt on Eesti pered olnud väga riskikartlikud – paljud eelistavad hoida raha kas lihtsalt arvelduskontol või sularahana, selle asemel et seda investeerida. Aastate jooksul on olukord hakanud tasapisi paranema: kui 2013. aastal omas vaid umbes 3–4% Eesti leibkondadest aktsiaid või investeerimisfondide osakuid, siis 2021. aastaks oli see osakaal kasvanud umbes 8–9% juurdehaldus.eestipank.ee. Nooremate perede seas oli kasv eriti kiire – 16–34-aastaste majapidamiste hulgas kolmekordistus aktsiatesse investeerijate osakaal vaid nelja aastaga (2017–2021), tõustes ~4% pealt 13% juurdehaldus.eestipank.eehaldus.eestipank.ee. See viitab, et huvi investeerimise vastu on tõusuteel (mõjutatuna mh pensionisüsteemi reformist ja investeerimisteemade laiemast kajastusest), kuid siiski ei investeeri endiselt valdav osa Eesti peredest oma sääste väärtpaberitesse. Võrreldes euroala keskmisega jõudis Eesti 2021. aastaks küll järele – näiteks aktsiatesse investeerivate leibkondade osakaal (~9%) oli lõpuks samas suurusjärgus kui euroalal keskmiselthaldus.eestipank.eehaldus.eestipank.ee –, ent hoiused moodustavad ikka lõviosa leibkondade finantsvaradest. See on märk sellest, et finantsriskide võtmist peljatakse ja eelistatakse harjumuspäraseid, madala riskiga valikuid.

Riskikartlikkus avaldus selgelt ka viimaste aastate sündmustes. Näiteks kui 2021. aastal anti inimestele võimalus väljuda II pensionisambast (kogumispensionist) ja võtta kogutud raha välja, kasutas seda võimalust väga suur hulk inimesi. Analüüsid näitavad, et pensionisäästude ennetähtaegset väljavõtmist otsustasid sagedamini just madalama finantsteadmiste tasemega ja kõrgema riskikartlikkusega inimesedhaldus.eestipank.ee. Teisisõnu, need, kes ei uskunud pikaajalisse investeerimisse või kartsid tururiske, lahkusid süsteemist märksa tõenäolisemalthaldus.eestipank.ee. See kinnitab, et puudulik finantsharidus koos ebakindla maailmapildiga (usalduse puudumine pensionisüsteemi või investeerimise vastu) võib viia otsusteni, mis lühikeses plaanis tunduvad ahvatlevad, kuid pikas plaanis võivad inimese enda rahalist kindlustunnet vähendada.

Kolmas murekoht on finantspettuste kasv ja usalduse küsimus finantskeskkonna vastu. Eesti inimesed on viimastel aastatel langenud mitmesuguste investeerimiskelmuste ohvriks; näiteks registreeriti 2019. aastal sadu investeerimispettusi, mille kahjud ulatusid kokku ~3,4 miljoni euroni, ning 2020. aastal kasvas pettuste kahju Eestis juba umbes 5,6 miljoni euronifin.ee. Säärased juhtumid õõnestavad inimeste usaldust ametlike finantsteenuste vastu – kui uudised räägivad petuskeemidest, tekib osal inimestel tunne, et investeerimine ongi ohtlik või et pangad pole piisavalt turvalised. Mõned võivad selle tõttu eelistada oma sääste „padja all” hoida või vältida täiesti investeerimist, kartes eksimist. Samuti on paljudel peredel halbu kogemusi võlgadega – Eestis on tuhandeid inimesi, kelle vastu käib täitemenetlus seoses maksmata laenude või arvete tõttu. See kõik rõhutab vajadust nii tugevama finantshariduse järele (et inimesed tunneksid ära liiga hea lubadusega petuskeemid ja oskaksid vältida võlalõkse) kui ka usaldusväärse finantskeskkonna järele (et tarbijad saaksid lihtsalt võrrelda teenuseid, mõistaksid oma õigusi ja kohustusi ning julgeksid abi küsida).

Inimeste hoiakud, uskumused ja maailmapilt rahaga ümberkäimisel

Paljud finantskäitumise probleemid on seotud inimeste hoiakute ja maailmavaatega, mis on kujunenud aastate ja põlvkondade jooksul. Eesti finantshariduse strateegia analüüs tõi ekspertide abiga esile, et pelgalt teadmistest ei piisa – oluline on, kuidas inimesed suhtuvad rahasse ja milliseid harjumusi nad on endale kujundanudfin.eefin.ee. Sageli on just psühholoogilised barjäärid need, mis takistavad rahatarkuse rakendamist igapäevaelus. Alljärgnevalt on välja toodud peamised hoiakutega seotud kitsaskohad, mis pidurdavad eestlaste finantskäitumise paranemist:

• Lühinägelikkus ja vähene motivatsioon: Paljud inimesed ei ole motiveeritud pikaajalisi plaane tegema ega rahaasju hoolikalt korraldama, sest sellise käitumise tulemused ei ole kohe nähafin.ee. Kaugem tulevik tundub ebakindel ja udune, mistõttu lükatakse tõsisem finantsplaneerimine pidevalt edasi. Näiteks noored pered võivad küll teada, et pensioniks tuleks koguda, kuid konkreetsete sammude astumine jääb paremaid aegu ootama, kuna tänased vajadused (või soovid) tunduvad pakilisemad.

• Raha teema tabustatus ja enesekindluse puudumine: Traditsiooniliselt on Eestis (nagu paljudes kultuurides) peetud raha-asjadest rääkimist pigem tabuks. Rahalistest muredest või palgast ei räägita sageli isegi pereringis – näiteks 40% Eesti noortest on öelnud, et pole kunagi oma perega arutanud eelarve pidamise või majandusuudiste teemalhm.ee. See vaikus tähendab, et noored ei näe kodus rahaasjade planeerimise eeskuju. Lisaks kalduvad inimesed tihti arvama, et “ma saan ise ka hakkama” või “mul on juba piisavalt teadmist”, mistõttu ei otsita aktiivselt uut infot juurde. Uuringutes on täheldatud, et tihtilugu ei hinnata oma rahatarkuse lünki piisavalt suureks, et see sunniks midagi ette võtmafin.ee. Kui inimene arvab ekslikult, et tema rahakorraldus on niigi küllalt hea, puudub impulss muutusteks.

• Investeerimishirm ja riskide tajumine: Ajalooline kogemus ja harjumused mõjutavad tugevalt tänaseid hoiakuid. Nõukogude ajal ei olnud tavainimestel üldse võimalust aktsiatesse investeerida ning 1990ndate ebastabiilsel üleminekuajal kaotasid paljud oma säästud hüperinflatsioonis või pankade maksejõuetuse tõttu. Pole ime, et vanemas generatsioonis on juurdunud umbusk investeerimise vastu – seda nähakse pigem “kasiino” või “rikaste mängumaana”, kus tavaline inimene võib kõik kaotada. Strateegia uuringud kinnitavad, et rahateemat peetakse endiselt paljuski riskantseks ja ebakindlaks: investeerimist nähakse millegi ohtlikuna ning inimesed kardavad, et neil pole piisavalt teadmisi õigete valikute tegemiseksfin.ee. Samuti kardetakse “valesti teha” – finantstoodete valik on lai ja seepärast jäetakse tihti keerulisemad otsused (näiteks investeerimisvõimaluse valimine) pigem üldse tegemata, kuna kardetakse eksidafin.ee. See on paradoksaalne, sest otsust tegemata jättes võtab inimene tegelikult samuti riski – nimelt riski, et raha kaotab väärtust või jääb võimalus kasutamata.

• Kohene tarbimine vs tulevikuplaanid: Eesti elanikud puutuvad iga päev kokku tugevate tarbimissoodustustega. Reklaamikampaaniad ja ühiskondlikud tarbimisnormid kutsuvad kulutama kohe ja palju, tihti emotsiooni ajelfin.ee. Laenutooted (näiteks järelmaksud, kiirlaenud) lubavad hetkelised soovid kohe täita ning see on paljude jaoks muutunud tavapäraseks käitumiseks. Kulutatakse täna ja makstakse homme – kuid paraku võib niisugune harjumus viia võlgadesse või vähemalt pideva null-seisuni, kus sääste ei tekigi. Edasilükatud rahulolu oskus on nõrk: inimesi on raske veenda loobuma tänasest impulsiivostust abstraktse homse hüvangu nimel. See hoiak on suuresti vastuolus rahatarkuse põhimõtetega, mis rõhutavad säästmise ja investeerimise vajalikkust tuleviku kindlustamiseks.

• Madal maksuteadlikkus ja süsteemi mõistmine: Veel üks maailmapildiline aspekt on arusaam riigi rahandusest ja maksudest. Paljud inimesed ei mõista maksude rolli – näiteks ei saada aru, miks on vaja makse maksta või kuidas mõjutab “ümbrikupalk” kogu ühiskondafin.ee. Tihti arvatakse, et brutopalgast tööandja poolt makstud maksud on “riigi asi” ning enda teenitud tulu kuulub sajaprotsendiliselt endale. Selline arusaam võib viia ebarealistlike ootusteni riigi suhtes (nt loodetakse kõrgeid pensione ja hüvesid, samas ise makse minimaalselt panustades) või riskantse käitumiseni (nõustutakse ümbrikupalgaga, mõistmata tagajärgi). Maksualane kirjaoskus on osa finantskirjaoskusest – inimesed peaksid mõistma, et maksud on paratamatud ja nende maksmata jätmisel on tagajärjed, mis võivad lõpuks neid endid negatiivselt mõjutada (näiteks nõrgem sotsiaalkaitse).

Eeltoodud hoiakute muutmine on aeglane ja järjepidev protsess. Hoiakud ja harjumused süvenevad vanuse kasvades, mistõttu on eriti oluline pöörata tähelepanu nooremale põlvkonnale – et kujundada õiged arusaamad juba varakultfin.ee. Positiivne on aga see, et viimasel ajal on ka täiskasvanute seas rahatarkuse teema populaarsemaks muutunud. Avalikud finantsteemalised üritused, koolitused ja investeerimisklubid on osalejaid täis; erinevad autorid ja blogijad (nt rahandusblogid, rahatarkuse raamatud) on kogunud tuntustfin.ee. Samuti on tekkinud aktiivsed kogukonnad sotsiaalmeedias – näiteks Facebookis tegutsevad grupid nagu “Kogumispäevik” või “Finantsvabadus”, kus tavalised inimesed jagavad üksteisele nõu ja kogemusifin.ee. Huvitaval kombel tunnevad paljud õppijad end neis kogukondades mugavamalt, sest saavad õppida mitte-ekspertidelt ehk sarnase taustaga inimesteltfin.ee. See vähendab hirmu rumalana näida ja julgustab küsimusi küsima. Kokkuvõttes on mõtteviiside muutmine finantshariduse vallas sama oluline kui faktiteadmiste jagamine – vaja on kultuurinihet, kus rahatark käitumine muutub normiks ja rahaasjadest rääkimine on sama tavaline kui ilmast.

Riiklik strateegia finantshariduse edendamiseks

Et parandada Eesti elanike finantskirjaoskust, on käivitatud mitmeid laiapõhjalisi algatusi. Rahandusministeeriumi eestvedamisel loodi Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia aastateks 2021–2030, hüüdlausega “Rahatark Eesti”fin.eefin.ee. See strateegia on ühine raamistik, mis seab finantshariduse valdkonnas konkreetsed eesmärgid ning koondab erinevad osapooled (riik, koolid, pangad, ülikoolid, erasektor) ühise sihi nimel pingutamafin.ee. Strateegia visioon on, et rahatarkus jõuaks iga Eesti inimeseni ning muutuks igapäevaseid otsuseid tehes tavapäraseks osaks meie mõtteviisistfin.ee. Samuti tahetakse luua toetav keskkond, mis julgustaks inimesi finantsotsuseid langetama, mitte ei heidutaks neid keerukuse või usaldamatuse tõttufin.ee. Strateegia elluviimine on ühine pingutus: selles löövad kaasa nii riigisektor (ministeeriumid, ametid) kui ka erasektor (pangad, kindlustusseltsid, ettevõtlusorganisatsioonid), samuti mittetulundussektor ja haridusasutusedfin.ee. Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkond, kuhu kuuluvad pankade esindajad, aitab strateegiat ellu viia – pankade liit osaleb rahatarkuse strateegia tegevustes, koordineerib iga-aastast Rahatarkuse kuud, valmistab ette ühisprojekte õpilaste ja õpetajate rahatarkuse edendamiseks, koostab õpetajatele õppematerjale ning jagab parimaid praktikaid finantshariduse alalpangaliit.ee. Selline koostöö tagab, et finantsharidus ei ole ühe institutsiooni projekt, vaid kogu ühiskonna ühine eesmärk.

Strateegia raames on välja toodud viis suurt arengusuunda või valdkonda, millele tuleb tähelepanu pööratafin.ee: haridus, inimeste uskumused ja hoiakud, finantskeskkonna usaldusväärsus, erinevate sihtrühmade spetsiifika ning koostöö ja koordineerimine. Juba eelmises alapeatükis käsitlesime hoiakute ja uskumustega seonduvat ning finantskeskkonna usaldusväärsuse olulisust. Järgnevalt vaatleme lähemalt hariduse valdkonda ja sihtrühmade kaasamist strateegia raames.

Haridus on ilmselt kõige suurema mõjuga valdkond finantskirjaoskuse parandamiselfin.eefin.ee. Just haridussüsteemi kaudu on võimalik jõuda igas vanuses inimesteni ning kujundada rahatark käitumine maast madalast. Strateegia rõhutab, et õpilased on üks tähtsamaid sihtrühmi – nemad on homsed täiskasvanud, kes hakkavad tegema rahaotsuseid nii oma isikliku toimetuleku kui ka riigi majanduse huvidesfin.ee. Kuna noorte hoiakud ja teadmised on alles kujunemisjärgus, on neid võimalik õigeaegselt suunata ja vormidafin.ee. Kui koolis rahatarkusest räägitakse, kandub arutelu tihti ka koju – lapsed võivad algatada vestlusi raha teemal oma vanemate ja sugulastega, mõjudes seeläbi harivalt ka vanemale põlvkonnalefin.ee.

Eesti haridussüsteemis on rahatarkuse teemad viimastel aastatel üha enam tähelepanu all. Juba algklassides ja isegi lasteaias soovitatakse alustada lihtsate rahaoskuste õpetamistfin.ee. Näiteks rahatarkuse strateegia uuringus rõhutati, et finantshariduse andmisega tuleks alustada varakult, tuues teemat mänguliselt sisse juba eelkoolieas ning süvendades järk-järgult põhikoolis ja gümnaasiumisfin.ee. Selle tarbeks on Tallinna Ülikooli ja TalTechi teadlased koos praktikute ja õpetajatega välja töötanud rahatarkuse õpiväljundid iga vanuseastme jaoks – määratletud on, mida peab laps või noor oskama rahateemadest lasteaiast alates, I, II, III kooliastme ja gümnaasiumi lõpuksfin.eefin.ee. Teemavaldkonnad on muuhulgas: raha ja maksevahendid, tulud, kulud, eelarve ning investeerimine, laenud ja krediit, jätkusuutlik majandaminefin.ee. See tähendab, et õppekavadesse integreeritakse süsteemselt rahatarkuse alused, et noored saaksid vanusele vastavat finantsharidust. Oluline on, et õpetajad oleksid selleks hästi toetatud: strateegia rõhutab vajadust arendada õpetajate väljaõpet ja motivatsiooni, pakkuda neile lihtsasti kasutatavaid ja ajakohaseid õppematerjale (sh vene keeles) ning selgeid õpieesmärke, mille poole püüeldafin.ee. Õpetajate valmisolek ja julgus rahateemasid kas eraldi ainena või lõimitult käsitleda on võtmetähtsusegafin.ee. Seetõttu toimuvad näiteks õpetajate rahatarkuse mentorklubid ja seminarid, kus pedagoogid saavad finantsteemadel teadmisi juurde ning vahetavad kogemusi (neid korraldatakse Haridusministeeriumi ja Pangaliidu koostöös)vorumaa.eepangaliit.ee. Hea märk on seegi, et õpetajate seas on huvi suur – viimasel ajal on rahatarkuse koolitustele ja mentorklubidesse registreerunud rekordarv õpetajaid üle Eestiarenguagentuur.ee.

Lisaks formaalharidusele pööratakse tähelepanu ka täiskasvanute finantsharidusele ja erinevatele sihtrühmadele. Strateegias rõhutatakse, et inimeste vajadused on erinevad: mõnel jääb puudu investeerimisalast teadmist, teisel hoopis oskusi võlgade ohjamiseksfin.ee. Seetõttu tuleb läheneda eri sihtrühmadele spetsiifiliselt. Näiteks:

• Noored täiskasvanud (20–30ndates) võivad vajada teadmisi, kuidas alustada investeerimist või koguda esimese kodu sissemakseks. Nendeni jõutakse lisaks koolile ka läbi sotsiaalmeedia kampaaniate, noorteürituste (nt Investeerimisfestivalid, rahapäevad ülikoolides) ning pankade ja startup-kogukonna ettevõtmiste.

• Kesk- ja vanemaealised võivad vajada nõu pensioni planeerimisel ja kogumisotsuste langetamisel (nt II ja III pensionisamba teemal). Neile on suunatud näiteks Pensionikeskuse teavitustööd ja Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee, kust saab lihtsas keeles infot investeerimisvõimaluste, pensionifondide ning kindlustuse kohtafin.ee. Samuti pakuvad pangad investeerimiskoolitusi oma klientidele ning laiemalt ühiskonnas on populaarsust kogunud ka pangaliidu korraldatav veebikonverents “Rahatarkuse kuu”, kus ekspertid jagavad nõuandeid.

• Võlgnikud või toimetulekuraskustes inimesed on eraldi sihtrühm, kellele on oluline pakkuda tasuta võlanõustamist ja koolitust eelarve koostamiseks. Eestis on igas omavalitsuses seadusega ette nähtud võlanõustamisteenus, kuid selle kättesaadavus ja kvaliteet vajavad parandamist. Rahandusministeerium ja sotsiaalvaldkonna asutused püüavad tagada, et rohkem abivajajaid jõuaks nõustamisele enne, kui võlad üle pea kasvavad.

• Vene keelt kõnelev elanikkond: Strateegias on rõhutatud vajadust pakkuda finantshariduse materjale ka vene keelesfin.ee, et infot jaguks võrdselt kõigile. Seetõttu tõlgitakse õppematerjale, minuraha.ee ja Maksu- ja Tolliameti lehed on kakskeelsed jne. PISA testi tulemuste põhjal on vene õppekeelega koolide õpilaste rahatarkus samuti paranenud ja läheneb eestikeelsete tasemelehm.ee, mis näitab õigete meetmete mõju.

Riiklik finantshariduse programm teeb tihedat koostööd ka erapartneritega. Pankadel on motivatsioon oma kliente harida – rahatark klient kasutab teenuseid teadlikumalt ja vastutustundlikumalt. Näiteks on mitmed pangad loonud investeerimisäppe ja -platvorme (nt LHV “Kasvukonto”, Swedbanki ja SEB investeerimisvõimalused) koos juhendmaterjalidega, mis õpetavad samm-sammult investeerimist alustama. Samuti korraldavad pangad koolides külalistunde ja koolitusi: on olnud projekte, kus pangatöötajad õpetavad abiturientidele rahatarkust (Pangaliidu programmid “Pangad koolis” jne)pangaliit.ee. Lisaks on Eestis aktiivsed mitmed organisatsioonid nagu Junior Achievement (toetab õpilasfirmade programmi) ja Arenguseire Keskus, mis teevad programme noorte ettevõtlus- ja rahatarkuse arendamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium viib koos ettevõtlusprogrammi Edu ja Tegu raames ellu ettevõtlus- ja finantshariduse projektehm.ee.

Üldjoontes on strateegia eesmärk, et iga Eesti inimene – olenemata vanusest, haridusest või sissetulekust – saaks vajalikud rahatarkuse teadmised ja leiaks end ümbritsevast keskkonnast toe nende rakendamiseksfin.ee. See tähendab, et finantsharidus ei piirdu ainult koolitunniga, vaid jätkub kogu elu: alates koolipingist kuni töökohapõhise täiendkoolituseni, meedia kaudu õppimiseni ja vajadusel nõustamisteenusteni.

Praktilised rahatarkuse põhimõtted ja näited

Teooria ja strateegiad on olulised, kuid sama tähtis on praktiliste põhimõtete meelde tuletamine, mis aitavad igapäevaelus rahaliselt targemaid otsuseid teha. Alljärgnevalt toome välja mõned olulisemad rahatarkuse põhimõtted ning illustreerime neid selgete näidete ja põhjendustega:

• Investeeri pikaajaliselt ja ole kannatlik: Ajalugu on korduvalt näidanud, et pikemaajaline investeerimine annab suurema tõenäosusega positiivse tulemuse. Finantsturud kõiguvad – kord on tõusud, kord langused –, ent mida pikem on investeerimisperiood, seda rohkem tasanduvad lühiajalised kõikumisedseb.ee. Enamik eksperte soovitab börsiinvesteeringuid teha vähemalt 5–10 (või isegi 20) aasta perspektiivigaseb.ee. Näiteks, kui oleksid investeerinud 10 aastat tagasi igakuiselt väikesi summasid laiapõhjalisse indeksfondi või suurettevõtete aktsiatesse, oleks su portfelli väärtus tänaseks suure tõenäosusega tublisti kasvanud – hoolimata vahepealsetest turukriisidest. Pikaajaline statistika maailma aktsiaturgudelt kinnitab seda: ajalooline keskmine tootlus on olnud positiivne, jäädes näiteks USA turul umbes 7–8% aastas kanti (kuigi mineviku tootlus ei garanteeri tulevikus sama). Oluline on meeles pidada, et turud paratamatult kõiguvad – on häid aegu ja halbu aegu – kuid kannatlik investor saab turu tõusudest varem või hiljem kasuseb.ee. Seetõttu ei tasu paanikasse sattuda ajutistest langustest.

• Väldi emotsioonidel põhinevaid otsuseid: Rahamaailmas on suurimad vaenlased hirm ja ahnus. Langusperioodidel on loomulik tunda hirmu – kui investeeringud on miinuses, tahaks kohe kõik maha müüa. Samuti ajab kiire tõus ahneks – tekib soov kiirelt kasum välja võtta või vastupidi, kogu raha tipphinnaga turule paisata. Paraku on emotsioonide ajel tehtud otsused sageli kahjulikud. Nagu SEB finantsekspert tabavalt märgib, ei tohiks tormata aktsiaid müüma ainuüksi hirmu pärast ega ka eufoorias liigseid riske võttaseb.ee. Turgu ajastada on väga raske – keegi ei suuda täpselt ette ennustada, millal põhjast tõus algab või tipust langus. Kui müüd valel ajal (paanika põhjas) ja sisened tagasi valel ajal (alles siis, kui tõus on juba toimunud), võid ilma jääda suurest osast võimalikust tulustseb.eeseb.ee. Seega on rahu säilitamine ja plaanist kinnipidamine kriitilise tähtsusega. Üks nipp on ignoreerida lühiajalisi hinnakõikumisi, eriti kui sa ei ole professionaalne päevakauplejaseb.ee. Tuleta endale meelde oma pikaajalisi eesmärke – kas sa kogud pensioniks, kodulaenu sissemakseks või lapse hariduseks – ning ära lase igapäevauudistel ja emotsioonidel end rajalt kõrvale juhtida. Kui turud on rahutud, keskenduvad kogenud investorid fundamentaalsetele näitajatele (ettevõtete tulemused, majanduse väljavaade) ning teavad, et paanika on mööduvseb.ee.

• Hajuta riske: Üks kuldreegel rahatarkuses on “ära pane kõiki mune ühte korvi”. See tähendab, et investeeringuid tuleks hajutada erinevate varaklasside, sektorite ja geograafiliste piirkondade vahel, et vähendada ühe suure kaotuse riskiseb.ee. Näiteks, kui kogu sinu raha on vaid ühe ettevõtte aktsiates, sõltub su edu täielikult selle firma käekäigust – kui firmal läheb halvasti, kannatab kogu su portfell. Paljud uuringud (ja ka lihtne loogika) kinnitavad, et paljudesse eri ettevõtetesse investeerimine on pika aja jooksul kindlam ja stabiilsem viis tulu teenida, võrreldes vaid ühe-kahe aktsia omamisega. Eesti 2023. aasta rahatarkuse uuringus küsitigi inimestelt sellist väidet, kas ühe firma aktsia on pikaajaliselt kindlam kui mitme erineva aktsia omamine – õigeks peetakse loomulikult mitmekesist portfelli omamisthaldus.eestipank.ee. Hajutada saab lisaks aktsiatele ka varaklasse: osa raha hoitakse näiteks indeksfondides, osa võlakirjades, osa kinnisvaras, osa pankade hoiustel. Korralik hajutamine aitab pikas perspektiivis tootlust kasvatada stabiilsemalt, kuna ühe investeeringu ebaõnnestumist kompenseerib teise edukusnordenbladet.eeinvestor.ee. Samuti tasub hajutada ajas – investeerida regulaarselt, näiteks iga kuu kindel summa, sõltumata turu hetkeolukorrastseb.ee. Nii ostad kord odavamalt, kord kallimalt, kuid pikas plaanis on su keskmine ostuhind soodsam ning sa väldid riski, et paigutad kogu raha just enne suurt langust turuleseb.ee. See strateegia, tuntud ka kui ajaliselt hajutamine, on väikeinvestorile väga sobiv lähenemine, aidates vältida vale ajastuse riski.

• Planeeri eelarvet ja kuluta teadlikult: Üks finantskirjaoskuse aluspõhimõte on kulutada vähem, kui teenid, ning panna ülejääk endale tööle (säästudesse või investeeringutesse). See nõuab eelarve koostamist ja kulude-tulude jälgimist. Lihtne nõuanne on 50/30/20 reegel: umbes 50% tuludest hädavajalikele kuludele, 30% soovidele ning vähemalt 20% säästudeks ja investeeringuteks. Iga pere olukord on erinev, kuid oluline on, et iga kuu tekiks kasvõi väikene positiivne jääk, mille saad kõrvale panna. Selleks võib osutuda vajalikuks üle vaadata oma tarbimisharjumused: eristada vajadused (arved, toit, elamine) soovidest (järjekordne vidin, luksuskaup) ning vältida impulssoste. Kui reklaamid ja “osta kohe!” sõnumid kutsuvad kulutama, proovi rakendada ootereeglit – näiteks lükka suurema ostu tegemine nädalaks edasi ja vaata siis, kas vajadus on endiselt alles. Sageli impulsi ajel tekkinud soov lahtub ning nii hoiad raha kokku. Veel üks nipp on võrrelda hindu ja tehingutingimusi: paljud inimesed võtavad laenu või liisivad toote esimese pakkumise peale, süvenemata intressimääradesse või lisatasudesse. Tarbijakaitse ja Finantsinspektsioon on rõhutanud, et krediiditooteid valides tuleks alati võrrelda mitut pakkumist ja vaadata krediidi kulukuse määra, et leida soodsaim lahendusfin.ee. Paraku mugavusest või teadmatusest seda tihti ei tehta, mis toob kaasa tarbetult kallid laenukulud. Finantsharidus püüab inimestele selgeks teha, et nutikas tarbimine – enne mõtle, siis kuluta – jätab peresse rohkem raha alles ning parandab elukvaliteeti pikemas perspektiivis.

• Valmista end ette paratamatuteks olukordadeks: Elus on vähe garantiisid, kuid mõningaid paratamatusi teame ette – näiteks seda, et ootamatused juhtuvad (auto läheb katki, tekib tervisekulu, kaotad töökoha majanduskriisis) ning et inimestel tuleb ühel päeval tööelust pensionile jääda. Finantsiliselt tark inimene valmistub vältimatuteks sündmusteks aegsasti ette. Soovitatav on omada hädaabifondi – vähemalt 3–6 kuu elamiskulude summas säästusid, mis on kiiresti kättesaadavad likviidses varas (nt hoiusel). See puhver on nagu turvavõrk, mis aitab rasketel aegadel (nt sissetuleku katkemisel) vältida võlgadesse sattumist või paanikamüüke investeeringutest halval ajal. Samuti on paratamatu, et inimene vananeb – pensionipõlveks valmistumine on finantstarkuse oluline osa. Mida varem hakkad pensioniks koguma, seda kergemini saavutad vajaliku summa, sest aega on rohkem ja liitintress jõuab oma tööd teha. Riiklik pension üksi tõenäoliselt ei taga harjunud elustandardit, mistõttu on tark kasutada ka vabatahtlikke kogumislahendusi (III sammas, investeeringud jms). Strateegia rõhutab, et inimesi tuleks julgustada mõtlema pikemale tulevikule – näiteks teadvustama, kuidas tänased säästmise või kogumise otsused mõjutavad elujärge 10–20 aasta pärastfin.ee. Samuti on paratamatu, et finantsturgudel esineb kriise: “headel aegadel tuleb valmistuda kehvemateks” – see vana tõde kehtib ka tänapäevalfin.ee. Seega tasub buumiajal raha kõrvale panna, mitte kogu ülejääki kohe ära kulutada, et siis majanduslanguse tulles oleks tagavara olemas.

• Õpi pidevalt ja küsi nõu: Finantsmaailm muutub kiiresti – tulevad uued tehnoloogiad (näiteks ühisrahastus, krüptovarad), muutub majanduskeskkond (intressimäärad tõusevad-langevad) ja koos sellega ka parimad praktikad investeerimiseks-säästmiseks. Seetõttu on elukestev õppimine rahatarkuse vallas väga oluline. Inimesed peaksid olema uudishimulikud ja avatud uuele teabele. Nagu rahandusminister strateegia eessõnas soovis: Eesti inimestel võiks jätkuda distsipliini, julgust ja uudishimu oma rahatarkuse teadmisi järjekindlalt juurde õppida ning neid ka praktikas rakendadafin.ee. Distsipliin viitab sellele, et tuleb järjepidevalt oma plaanist kinni hoida (näiteks igakuiselt raha kõrvale panna, isegi kui mõni kuu on keerulisem). Julgus on vajalik, et võtta ette uusi samme – olgu see esimene investeeringu tegemine, palgaläbirääkimine tööandjaga või abi küsimine spetsialistilt, kui ise kõigega toime ei tule. Ja uudishimu on edasiviiv jõud, mis tagab, et me ajaga sammu peame: uute võimaluste kasutamiseks (näiteks uue investeerimisäpi proovimine) või uute ohtude vältimiseks (näiteks teadlikkus uuematest petuskeemidest) peame olema kursis finantsmaailma arengutega. Täna on selleks palju võimalusi – saab lugeda raamatuid, jälgida majandusportaale, võtta osa veebikoolitustest või kasvõi kasutada riigi poolt pakutavaid simulatsioone ja kalkulaatoreid (nt Statistikaameti ostujõu kalkulaator, mis näitab kuidas inflatsioon raha väärtust mõjutab, või minuraha.ee investeerimiskalkulaatorid). Oluline on, et inimesed julgelt küsiksid nõu, kui nad millestki aru ei saa. Finantsinspektsioon ja pangad pakuvad tasuta nõu (nt Finantsinspektsiooni infotelefon, pankade kliendinõustajad). Tihti peetakse ekslikult küsimusi rumaluse märgiks, kuid tegelikult on rumal ainult see, kes häbeneb küsida ja teeb siis teadmatusest vale otsuse. Parem on otsida infot ja konsulteerida – olgu sõprade, ekspertide või kasvõi internetifoorumite abil –, kui minna pea ees tundmatus kohas vette.

Lõpetuseks, finantskirjaoskuse parandamine on ühiskondlikult ja individuaalselt tasuv investeering. Finantsharidus ei ole üksnes kooliprojekt, vaid elu kestev teekond. Eesti on astumas õiges suunas – riiklik strateegia, koolide ja pankade koostöö, noorte silmapaistvad teadmised PISA testides ning kasvav avalik huvi rahatarkuse vastu on kõik positiivsed märgid. Samas seisavad meie ees ka tõsised väljakutsed: kuidas murda juurdunud hoiakuid (liigne ettevaatlikkus, tarbimiskultus, rahaasjade pelgamine) ning kuidas jõuda nende inimesteni, keda tavaline investeerimisjutt ei kõneta. Vastus peitub mitmekülgses lähenemises – harida nii noori kui vanu, pakkuda praktilisi tööriistu ja nõustamist, kujundada soodustav keskkond (nt läbipaistvad finantsturud, tarbijasõbralikud teenused) ning hoida teemat ühiskonnas üleval. Iga inimene saab astuda väikseid samme: alustada eelarve koostamisest, lugeda mõni rahatarkuse raamat või artiklikogumik, teha kasvõi üks väike investeering prooviks. Aja jooksul kogunevad neist väikestest sammudest suured edasiminekud. Rahatark Eesti ei ole enam pelgalt unistus – nagu strateegiadokument rõhutab, saame selle ühiselt teoks tehafin.ee. Kui eestlased on haritud ja teadlikud rahaküsimustes, võidame sellest lõpuks kõik: inimesed ise on jõukamad ja kindlustatumad ning kogu Eesti majandus on tugevam ja vastupidavam.

Viited:

1. Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – rahandusministri eessõna (lk 3–4)fin.eefin.ee.

2. Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – strateegia eesmärgid ja koostöö põhimõtted (lk 4–5)fin.ee.

3. Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – hariduse valdkonna ülevaade (lk 9–10)fin.eefin.ee.

4. Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – inimeste hoiakute ja käitumisega seotud kitsaskohad (lk 12–14)fin.eefin.ee.

5. Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – peamised hoiakutest tulenevad probleemid (lk 14)fin.ee.

6. Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal – PISA 2018 finantskirjaoskuse tulemuste kokkuvõtehm.eehm.ee.

7. Eesti Pank (2023). Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. a uuringu tulemused – finantsvarade omamismäärade kasv (lk 21–22, tabel 7)haldus.eestipank.eehaldus.eestipank.ee.

8. Eesti Pank (2023). Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. a uuringu tulemused – riskikartlikkuse ja finantskirjaoskuse seos pensionisamba otsustes (lk 37)haldus.eestipank.ee.

9. SEB (2025). Investeerimise ABC – viis tähtsamat printsiipi heitlikul ajal – pikaajalise investeerimise eelisedseb.ee, regulaarne investeerimine ja hajutamineseb.eeseb.ee, emotsioonide ohjeldamise vajadusseb.ee.

10. Eesti Pangaliit. Finantskirjaoskus – Pangaliidu finantshariduse tegevused – koostöö rahatarkuse strateegia elluviimisel ja õpetajate toetamiselpangaliit.ee.

Citations

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal | Haridus- ja Teadusministeerium

https://www.hm.ee/uudised/eesti-noorte-rahatarkus-pisa-uuringu-tulemustes-esikohal

Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal | Haridus- ja Teadusministeerium

https://www.hm.ee/uudised/eesti-noorte-rahatarkus-pisa-uuringu-tulemustes-esikohal

Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal | Haridus- ja Teadusministeerium

https://www.hm.ee/uudised/eesti-noorte-rahatarkus-pisa-uuringu-tulemustes-esikohal

Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal | Haridus- ja Teadusministeerium

https://www.hm.ee/uudised/eesti-noorte-rahatarkus-pisa-uuringu-tulemustes-esikohal

Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. aasta uuringu tulemused

https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2023-05/ep_tm_1_2023.pdf

Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. aasta uuringu tulemused

https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2023-05/ep_tm_1_2023.pdf

Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. aasta uuringu tulemused

https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2023-05/ep_tm_1_2023.pdf

Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. aasta uuringu tulemused

https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2023-05/ep_tm_1_2023.pdf

Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. aasta uuringu tulemused

https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2023-05/ep_tm_1_2023.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal | Haridus- ja Teadusministeerium

https://www.hm.ee/uudised/eesti-noorte-rahatarkus-pisa-uuringu-tulemustes-esikohal

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

Finantskirjaoskus — Eesti Pangaliit

https://pangaliit.ee/finantskirjaoskus

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

Rahatarkuse uuringud | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud

Rahatarkuse uuringud | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud

Rahatarkuse uuringud | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

Õpetajate rahatarkuse mentorklubisse oodatakse nii alustajaid kui ...

https://vorumaa.ee/opetajate-rahatarkuse-mentorklubisse-oodatakse-nii-alustajaid-kui-edasijoudnuid/

Finantskirjaoskus — Eesti Pangaliit

https://pangaliit.ee/finantskirjaoskus

200 õpetajat üle Eesti hakkas rahatarkust omandama - Valgamaa ...

https://www.arenguagentuur.ee/uudised/uudis/2023/09/28/200-opetajat-ule-eesti-hakkas-rahatarkust-omandama/

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal | Haridus- ja Teadusministeerium

https://www.hm.ee/uudised/eesti-noorte-rahatarkus-pisa-uuringu-tulemustes-esikohal

Finantskirjaoskus — Eesti Pangaliit

https://pangaliit.ee/finantskirjaoskus

Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal | Haridus- ja Teadusministeerium

https://www.hm.ee/uudised/eesti-noorte-rahatarkus-pisa-uuringu-tulemustes-esikohal

Investeerimise ABC | Kuidas oma investeeringutega heitlikul perioodil targalt toimetada? Viis tähtsamat printsiipi | SEB

https://www.seb.ee/foorum/investeerimine/investeerimise-abc-kuidas-oma-investeeringutega-heitlikul-perioodil-targalt

Investeerimise ABC | Kuidas oma investeeringutega heitlikul perioodil targalt toimetada? Viis tähtsamat printsiipi | SEB

https://www.seb.ee/foorum/investeerimine/investeerimise-abc-kuidas-oma-investeeringutega-heitlikul-perioodil-targalt

Investeerimise ABC | Kuidas oma investeeringutega heitlikul perioodil targalt toimetada? Viis tähtsamat printsiipi | SEB

https://www.seb.ee/foorum/investeerimine/investeerimise-abc-kuidas-oma-investeeringutega-heitlikul-perioodil-targalt

Investeerimise ABC | Kuidas oma investeeringutega heitlikul perioodil targalt toimetada? Viis tähtsamat printsiipi | SEB

https://www.seb.ee/foorum/investeerimine/investeerimise-abc-kuidas-oma-investeeringutega-heitlikul-perioodil-targalt

Investeerimise ABC | Kuidas oma investeeringutega heitlikul perioodil targalt toimetada? Viis tähtsamat printsiipi | SEB

https://www.seb.ee/foorum/investeerimine/investeerimise-abc-kuidas-oma-investeeringutega-heitlikul-perioodil-targalt

Investeerimise ABC | Kuidas oma investeeringutega heitlikul perioodil targalt toimetada? Viis tähtsamat printsiipi | SEB

https://www.seb.ee/foorum/investeerimine/investeerimise-abc-kuidas-oma-investeeringutega-heitlikul-perioodil-targalt

Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. aasta uuringu tulemused

https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2023-05/ep_tm_1_2023.pdf

Portfelli diversifitseerimine – kõik, mida investor teadma peab

https://nordenbladet.ee/articles/189812-portfelli-diversifitseerimine-koik-mida-investor-teadma-peab

Millega tuleks arvestada investeerimisel: 5 olulist aspekti - Investor.ee

https://investor.ee/millega-tuleks-arvestada-investeerimisel-5-olulist-aspekti/

Investeerimise ABC | Kuidas oma investeeringutega heitlikul perioodil targalt toimetada? Viis tähtsamat printsiipi | SEB

https://www.seb.ee/foorum/investeerimine/investeerimise-abc-kuidas-oma-investeeringutega-heitlikul-perioodil-targalt

Investeerimise ABC | Kuidas oma investeeringutega heitlikul perioodil targalt toimetada? Viis tähtsamat printsiipi | SEB

https://www.seb.ee/foorum/investeerimine/investeerimise-abc-kuidas-oma-investeeringutega-heitlikul-perioodil-targalt

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-11/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_a4.pdf

Investeerimise ABC | Kuidas oma investeeringutega heitlikul perioodil targalt toimetada? Viis tähtsamat printsiipi | SEB

https://www.seb.ee/foorum/investeerimine/investeerimise-abc-kuidas-oma-investeeringutega-heitlikul-perioodil-targalt

All Sources

fin

hm

haldus.eestipank

pangaliit

vorumaa

arenguagentuur

seb

nordenbladet

investor

 

 

 

 

Finantsharidus Eestis: strateegiad rahatarkuse tõstmiseks ja majandusliku maailmapildi avardamiseks

Finantshariduse parandamine on muutunud Eesti jaoks strateegiliselt oluliseks küsimuseks. Paljude inimeste jaoks on investeerimine ja raha planeerimine endiselt keeruline või lausa hirmutav valdkond – teadmiste puudus väljendub tihti kas ülemäärases ettevaatlikkuses või vastupidiselt põhjendamatult riskantses käitumises. Finantskirjaoskus (rahatarkus) on aga tänapäeval hädavajalik oskus, mis võimaldab inimestel teha teadlikumaid otsuseid, hallata paremini oma raha ning saavutada oma rahalisi eesmärkediplomaatia.ee. Eesti ühiskonna finantsteadmiste mitmetasandiline arendamine – alates üksikisiku rahatarkusest kuni riikliku strateegia tasandini – on vajalik nii inimeste heaolu suurendamiseks kui ka laiema majandusliku maailmapildi selgemaks mõistmiseks.

Eesti elanike finantskirjaoskuse olukord ja tähtsus

Rahvusvahelised ja riiklikud uuringud näitavad, et Eestis on finantskirjaoskuse tase paranemas, kuid arenguruumi on veel küllaga. 2023. aastal läbiviidud rahatarkuse uuring osutas, et eriti just nooremad inimesed (20–29-aastased) hindavad oma rahatarkust kõrgemaks kui vanemad – iseseisva elu alustamine on toonud kaasa harjumuse rahaasju planeerida ja investeeridafin.eefin.ee. Samas ilmnes, et 18–19-aastased noored hindavad oma teadmisi kõige madalamaks, mis viitab suurele muutusele just 20ndates eluaastates, mil astutakse iseseisvalt finantsmaailmafin.ee. Positiivne on, et koolides pööratakse rahatarkusele üha rohkem tähelepanu ja noored rakendavad õpitut – näiteks on 18–29 vanusegrupis investeerimine üpris populaarne ning noored on ka tublid säästjadfin.eefin.ee. See kõik näitab, et noorema põlvkonna seas kannab finantsharidus vilja, mis on olnud üheks riiklikuks sihiks viimastel aastatel, nagu märkis ka rahandusminister Mart Võrklaevfin.ee.

Üldiselt on eestimaalaste finantsteadmised siiski keskmisel tasemel. Euroopa Komisjoni 2023. aasta Eurobaromeetri andmetel on vaid umbes 18% EL kodanikest kõrgel tasemel rahatarkusega, enamus jääb keskmisele tasemelediplomaatia.ee. Eesti ei kuulu maailma esikümnesse finantskirjaoskuse poolestdiplomaatia.ee, mis tähendab, et finantsteadmiste tõstmine on meil jätkuvalt aktuaalne. Ka värskeim Eesti täiskasvanute rahatarkuse uuring kinnitab, et kuigi edusamme on tehtud (nt 55% elanikest suudaksid nüüd iseseisvalt hakkama saada suure ootamatu väljaminekuga, mis viitab paremusele finantsilises toimetulekusfin.ee), leidub jätkuvalt olulisi lünki teadmistes. Paljud finantsteemad jäävad inimestele segaseks – paradoksaalselt selgub, et mida rohkem süvenetakse, seda enam tuntakse lisainfo vajadustfin.ee. See tähendab, et finantshariduse parandamisel tuleb pöörata tähelepanu mitte üksnes baasteadmistele, vaid ka sügavamate teadmiste järjepidevale täiendamisele.

Finantshariduse tähtsust on rõhutanud ka üleilmne kogemus. Maailmas hakati rahatarkuse edendamisele eriti tõsiselt keskenduma pärast 2008. aasta finantskriisi, sest kriisi ühe põhjusena nähti paljude inimeste puudulikke finantsteadmisiet.wikipedia.org. Uuringud USA-s näitasid näiteks, et viiendikul ameeriklastest puudus ülevaade oma kuludest ning enamikul polnud hädaolukordadeks sääste – 80% tunnistas, et vajaks rahalistes asjades nõustamistet.wikipedia.org. Sellised andmed kinnitavad, et rahatarkus pole oluline üksnes individuaalsel tasandil, vaid mõjutab ka kogu majanduse stabiilsust. Seetõttu algatasid paljud riigid riiklikud programmid finantsteadlikkuse tõstmisekset.wikipedia.org. OECD on samuti koostanud ühised põhimõtted finantskirjaoskuse edendamiseks ning soovitanud liikmesriikidel luua laiapõhjalised finantshariduse strateegiaddiplomaatia.ee. Eesti jaoks on finantshariduse parandamine seega osa laiemast rahvusvahelisest püüdlusest tagada kodanikele oskus oma rahaasju targalt korraldada.

Hoiakud, maailmapilt ja nende mõju rahatarkusele

Eesti inimeste finantskäitumist ja -otsuseid mõjutavad lisaks teadmiste tasemele ka mitmed hoiakud ning ajaloolis-kultuurilised tegurid – teisisõnu, meie maailmapilt raha asjus. Üks oluline aspekt on suhtumine rahast rääkimisse. Raha on teema, mida traditsiooniliselt pigem ei kiputa avalikult arutama; tihti jagatakse rahamuresid parimal juhul vaid pereringis. Paljud inimesed ei teagi, kelle poole pöörduda või kelle nõuandeid kuulata, ning häbenetakse tunnistada, kui midagi ei teata või ei osatadiplomaatia.ee. Selline tabude ja häbitunde õhkkond pidurdab rahatarkuse levikut – kui rahast ei räägita, jäävad ka paljud head nõuanded ja kogemused jagamata. Ühtlasi muudab see inimesed haavatavaks ebausaldusväärsete allikate või lausa petiste suhtes. Negatiivse poole pealt ongi näha, et finantskirjaoskuse puudujääke kasutavad ära erinevad kelmid ja petturid, kes meelitavad teadmatuses inimesi kahtlastesse skeemidesse; seetõttu on finantspettustega võitlemiseks vajalik ka rahvusvaheline koostöödiplomaatia.ee. Avatum arutelu rahaasjadest – olgu perekonnas, koolis või avalikkuses – aitaks murda müüte ning julgustaks inimesi otsima usaldusväärset infot ja abi oma finantsküsimuste lahendamisel.

Teine oluline mõjutaja on usalduse tase finantssüsteemi vastu. Eesti ajaloos on episoode, mis on mõjutanud vanema põlvkonna suhtumist rahandusse: nõukogude perioodil polnud erainvesteeringud võimalikud ning 1990ndate alguses pidid paljud üle elama panganduskriise ja skeeme (nt pankade kollapsid, petuskeemid), mis jätsid sügava jälje. Selle tulemusi näeme teatavas jätkuvas ettevaatlikkuses ja umbusus investeerimisvõimaluste suhtes. Tänapäevalgi võib üleilmsete kriiside mõju näha eestimaalaste käitumises: näiteks on viimaste aastate ebakindlus (Ukraina sõda, panganduskriiside hirmud) pannud üha rohkem inimesi hoidma sääste lihtsalt sularahas kodus või arvel – seda tehakse “igaks juhuks”, kartes finantssüsteemi kõikumisifin.ee. Liigne ettevaatlikkus on arusaadav, kuid samas tähendab sularahas või nullilähedase intressiga kontol raha hoidmine, et inflatsioon kahandab säästude väärtust. Viimastel aastatel on Eesti kogenud väga kiiret hinnatõusu (2022. aastal ületas inflatsioon kohati 20%), samas kui isegi parimad hoiuseintressid jäid palju madalamaks. Seega kaotasid puhtalt hoiusel või kontol seisnud säästud oma ostujõudu – raha “seisab”, aga vahepeal muutub elu kallimaks. See kinnitab vajadust parandada inimeste arusaama raha ajaväärtusest: kui raha ei panda tööle nii, et tootlus vähemalt inflatsiooniga sammu peaks, väheneb selle tegelik väärtusrahaasjad.ee.

Rahatarkuse seisukohalt on oluline ka riskitaluvuse ja hoiakute erinevus inimeste lõikes. Siin mängivad rolli nii isiklikud eelistused, kogemused kui ka ühiskondlikud stereotüübid. Näiteks on uuringud näidanud, et naised on investeerimisel keskmiselt konservatiivsemad kui mehed. SEB panga statistika kohaselt on Eestis tähtajaliste hoiustajate seas 59% naised, samal ajal kui riskantsematesse instrumentidesse (nagu aktsiad ja börsil kaubeldavad fondid) investeerijate hulgas on enamuses mehedminuaeg.comminuaeg.com. Naised eelistavad sageli kindlamat väikest tootlust – näiteks paigutavad raha hoiusesse või pensionisambasse –, soovides sellega tulevikku kindlustada, samas kui mehed võtavad rohkem riske kõrgema potentsiaalse tootluse nimelminuaeg.com. Need erinevused ei tähenda, et üks lähenemine oleks tingimata parem kui teine; pigem osutavad need sellele, kui oluline on igaühel leida oma riskitaluvusele vastav investeerimisviis. Küll aga tuleb tähele panna, et liiga riskikartlik hoiak (kõik raha vaid madala tootlusega hoiusele jättes) võib pikas plaanis tähendada võimaluste kaotamist, samas kui liigse riski võtmine teadmiste puudumisel võib lõppeda suure kahjumiga. Siin on taas finantsharidusel oluline roll: tasakaalu leidmine ettevaatlikkuse ja julguse vahel. Kui inimene mõistab investeeringute olemust, riski ja tootluse suhet, siis ei satu ta ei ülearu suure hirmu ega põhjendamatu eufooria lõksu.

Hea finantsteadmine aitab vältida ka ebarealistlikke ootusi ja nendest johtuvaid vigu. Paraku levivad endiselt müüdid “kiirest rikkaks saamisest” ja mõned inimesed loodavad ebamõistlikult kõrgeid tootluseid. Näiteks on algajate seas kohatud seisukohta, et vähem kui 20% aastas tootlust pole mõtet investeerimisega üldse vaeva nähagikristiinvesteerib.ee. Selline ootus on ebarealistlik – ajalooliselt on aktsiaturgude keskmine aastane tootlus jäänud umbes 8–12% vaheledividendinvestor.eefp.lhv.ee – ning paneb alustajaid kas liigselt riskeerima (otsides skeeme, mis lubavad 50% või suurematki tootlust, mis tavaliselt tähendab väga suurt riski või lausa pettust) või vastupidi, tekitab pettumuse korral tunde, et “investeerimine ei tasu ära”. Finantskirjaoskus õpetab, et risk ja tootlus käivad käsikäes: kui keegi lubab tohutult kõrget garanteeritud tootlust, on põhjust kahelda, sest suure tulu lootus kätkeb alati suuremat riskikristiinvesteerib.eekristiinvesteerib.ee. Samuti mõistab teadlik investor, et aktsiaturgude 10% pikkajaline keskmine sisaldab endas tugevaid kõikumisi – lühiajaliselt võib portfell olla nii 50% miinuses kui ka 50% plussis, ent hajutatud pikaajaline investor saavutab lõpuks siiski keskmise lähedase tulemusekristiinvesteerib.ee. Kui neid põhimõtteid ei teata, võidaksegi ehmatada esimeste kaotuste järel ja müüa valel ajal, või vastupidi tormata kogu raha ühte “kuumasse” investeeringusse seda liigselt riskides. Siin tekivad seosed ka mainitud usalduse ja hirmuga – inimesed, kes on korra halva kogemuse saanud või kel puudub arusaam, on edaspidi veelgi kartlikumad. Kokkuvõttes mõjutab maailmapilt (sh usaldus finantssüsteemi, arusaamad rahast, riskivalmidus) väga tugevalt seda, kas ja kuidas inimesed õpivad ning rakendavad rahatarkust. Seetõttu peab finantshariduse edendamine arvestama nende hoiakute kujundamisega, mitte piirduma ainult tehniliste teadmistükkide edasiandmisega.

Finantshariduse tõstmise strateegiad ja algatused

Rahatarkuse parandamine ühiskonnas nõuab süsteemset ja mitmekülgset lähenemist – ühelt poolt riiklikke strateegiaid ja haridussüsteemi meetmeid, teiselt poolt erasektori, kogukondade ja pere tasandi panust. Riiklik strateegia on siin vundamendi rollis. Eestis kehtestati juba 2013. aastal rahandusministri käskkirjaga Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020et.wikipedia.org. Selle programmi eesmärk oli luua finantshariduse arendamiseks raamistik ja ühised sihid nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele. Seati kolm põhieesmärki: et inimesed teadvustaksid rahaasjade planeerimise vajalikkust (ehk kujuneksid õiged hoiakud arukate finantsotsuste tegemiseks), paraneks finantsteenuste mõistmine ning et ka finantsteenuste pakkujad toimiksid vastutustundlikumaltet.wikipedia.orget.wikipedia.org. Need eesmärgid peegeldavad arusaama, et finantskirjaoskuse tõus peab avalduma nii inimeste teadlikumas käitumises (nt eelarve planeerimine, säästmisharjumus) kui ka paremas orienteerumises keerukamas finantsmaailmas (nt oskus valida sobivaid finantstooteid ja mõista nendega seonduvaid riske). 2010. aasta OECD uuring oli näidanud, et Eesti elanike rahatarkus vajas arendamist, mis andiski tõuke nimetatud programmileet.wikipedia.org. Pärast 2020. aastat jätkatakse strateegilist lähenemist: Rahandusministeerium on tellinud regulaarselt uuringuid, et kaardistada edusamme ja kitsaskohti, ning valmistab ette uusi tegevuskavasid rahatarkuse edendamiseks. 2020. aastal soovitas OECD kõikidel liikmesriikidel finantskirjaoskuse strateegia kaasajastada või luua, rõhutades, et oluline on haarata erinevaid sihtrühmi ning koordineerida tegevusi jätkusuutlikultdiplomaatia.ee. Eestis pöörataksegi nüüd eraldi tähelepanu näiteks noortele (nagu eespool mainitud), aga samuti on fookuses madalama sissetulekuga ja vanemaealised inimesed, kelle puhul võib finantsteadlikkuse tõus aidata ära hoida rahalist haavatavust.

Haridussüsteem mängib finantshariduse tõstmisel võtmerolli. Viimastel aastatel on Eestis astutud samme, et rahatarkus jõuaks kooliõppekavadesse. Tallinna Ülikooli ja TalTechi teadlased on koostanud rahatarkuse õpiväljundid eri vanuseastmetele, et lapsed ja noored omandaksid vanusele vastavad teadmised juba koolipingisfin.ee. 2023. aasta uuring kinnitas, et 18–29-aastased noored tõid enim välja koolist saadud rahatarkuse teadmisi ning nende käitumises (säästmine, eelarvestamine, investeerimine) peegeldus õpitu kasutaminefin.ee. See on julgustav märk, et finantshariduse integreerimine haridussüsteemi on hakanud vilja kandma. Jätkuvalt on oluline koolitada ka õpetajaid ning pakkuda neile tuge rahatarkuse teemade käsitlemisel – selleks on olemas näiteks Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi koostatud materjalid ja programmid õpetajatelefin.ee. Noorte kõrval ei tohi aga unustada täiskasvanuid, kelle puhul formaalhariduse rong on ammu läinud. Siin tulevad appi täienduskoolitused, teavitusprogrammid ja töökohtade finantsõpe. Näiteks on Eestis korraldatud täiskasvanutele rahatarkuse mentorklubisid ja loengusarjufin.ee ning finantsteenuste pakkujad (pangad, investeerimisteenuste firmad) pakuvad üha enam tasuta koolitusi, seminare ja veebikursusi, et parandada klientide teadlikkust. Populaarseks on saanud ka investeerimisteemalised kogukonnad ja blogid, kus inimesed jagavad oma kogemusi – see kogukondlik õpe aitab murda rahateemade häbimärgistatust ja õppida üksteiselt.

Rahvusvahelisest kogemusest on samuti palju õppida. OECD koostöö raames võrreldakse riikide praktikaid ning tuuakse esile edulugusid, mida tasub ka Eestis kaaludadiplomaatia.eediplomaatia.ee. Taani on hea näide riigist, kus finantsharidusele on juba ammu sihipäraselt tähelepanu pööratud, eriti noorte seas. Seal on juba aastaid korraldatud “Rahanädalat” (Global Money Week raames), mille jooksul käivad finantssektori töötajad koolides lastele ja noortele praktilist rahatarkust õpetamas – Taanis osales viimati üle 600 kooli ja jõuti ~70 000 noorenidiplomaatia.ee. See näitab, kui oluline on alustada varakult ja järjepidevalt. Ka Eestis on sarnaseid algatusi tehtud (rahatarkuse nädalad, õpilaste investeerimisvõistlused jms), kuid Taani kogemus kinnitab, et pikaajaline panustamine noorte harimisse tasub end ära kogu ühiskonna finantsteadlikkuse tõusuna. Austraalia on teistsugune näide – sealne finantsjärelevalve ASIC on loonud avaliku haridusportaali Moneysmart, mis koondab usaldusväärset finantsteavet ja tööriistu igaühele tasuta kasutamiseks. 2023. aastal külastas Moneysmarti ligi 9,7 miljonit austraallast, mis näitab, et inimesed usaldavad sellist infoallikat ning leiavad selle kasuliku olevatdiplomaatia.ee. Eestiski on olemas Finantsinspektsiooni hallatav tarbijaveeb Minuraha.ee, mis pakub sarnast infot – oluline on aga suurendada inimeste teadlikkust selliste allikate olemasolust ning motiveerida neid kasutama.

Üheks võtmeteguriks finantshariduse strateegias on läbimõeldud ja püsiv lähenemine. Sporaadiliste kampaaniate asemel on vaja lühi- ja pikaajaliste tegevuste plaani, mis kataks erinevad sihtrühmaddiplomaatia.ee. Lühiajaliselt saab korraldada teabepäevi, meediakampaaniaid (näiteks selgitamaks investeerimispettuste ohte või kiirlaenude tagajärgi) ning pakkuda nõustamist neile, kel juba probleemid käes (võlanõustamine). Pikaajaliselt tuleb aga hoida fookust haridusel ja järelkasvul – nii noorte koolitamisel kui ka täiskasvanute pideval teavitamisel muutuvates finantsküsimustes (näiteks uued tehnoloogiad nagu mobiilirakendused, robootilised investeerimisnõustajad jms, mis võiksid paljudele lihtsustada investeerimisega alustamist). Hea uudis on see, et tehnoloogia areng pakub uusi võimalusi rahatarkuse edendamiseks: pangad on kasutusele võtnud roboinvestorid ja automaatsed mikroinvesteerimise lahendused, mis aitavad ka väikeste summadega ja vähese eelnevate teadmisteta inimesel investeerimisteekonda alustadaminuaeg.com. Näiteks pakub SEB pank kliendile võimalust igakuiselt väike summa automaatselt investeerida hajutatud fondi – sellised tööriistad madaldavad algusläve ning samal ajal harivad praktilise kogemuse kaudu. Loomulikult peab ka neid kasutades inimene mõistma, et investeerimisega kaasneb risk, ning ideaalis tuleks enne vähemalt baasteadmised selgeks tehaminuaeg.com. Siin võiks riik koostöös finantssektoriga arendada välja lihtsad õppemoodulid või nõuandvad rakendused, mis juhendavad uue investori esimesi samme (näiteks interaktiivsed kalkulaatorid või mängud, mis näitlikustavad liitintressi toimet, riskide hajutamise olulisust jne).

Olulist rolli mängib ka finantshariduse populariseerimine laiemalt – on tähtis, et rahatarkuse omandamine oleks inimestele huvitav ja motiveeriv, mitte kuiva kohustusena tajutav. Siin tulevad appi meedia ja eeskujud. Viimastel aastatel on Eestis esile kerkinud mitmeid arvamusliidreid ja investoreid, kes avalikult räägivad oma rahaasjade korraldamisest (näiteks “Investeerimisraadio” ja blogijad, kes avaldavad regulaarselt oma portfelli tulemusi). Sellised eeskujud ja praktilised edulood aitavad murda stigmat ning näidata, et arukas rahakasutus on igaühele jõukohane. Samuti on hakatud tunnustama rahatarkuse edendajaid – näiteks annab Rahandusministeerium välja auhindu neile organisatsioonidele ja inimestele, kes on silma paistnud rahatarkuse õpetamisegafin.ee. See on hea viis tuua teema fookusesse ja innustada teisi panustama. Strateegiliselt võiks riik toetada ka kohalikke algatusi: näiteks linnade raamatukogudes või kogukonnakeskustes rahatarkuse töötubade korraldamist, sest tihti on kõige tõhusam just kogukonnapõhine lähenemine, kus inimesed õpivad koos omasugustega ning saavad küsida küsimusi turvalises keskkonnas.

Praktilised näited ja universaalsed õppetunnid rahatarkuse vallast

Finantshariduse teoreetilisi põhimõtteid kinnitavad arvukad praktilised näited nii ajaloost kui ka tänapäevast. Need näited aitavad tuua abstraktsed mõisted “maa peale” ning näitlikustavad, miks rahatarkus on oluline igaühe isikliku heaolu jaoks. Alljärgnevalt toome välja mõned elulised õppetunnid finantsmaailmast, mis võiksid olla igaühele arusaadavad ja meeldejäävad.

Pikaajalise ja järjepideva investeerimise tulemus: graafikul on kujutatud 50 € suuruse igakuise investeeringu kasv alates 2001. aastast. Hall joon tähistab portfelli koguväärtust eurodes ning pruun joon investeeritud raha (sissemaksete) kogusummat. Nagu näha, on portfell 2025. aastaks kasvanud umbes 43 200 euroni, samas kui investor on omalt poolt sisse pannud kokku umbes 14 550 € – seega on pikaajaline tootlus olnud märkimisväärne, ligi kolm korda investeeritud summast. Kuigi vahepeal esines raskeid langusperioode (2003. aasta tehnoloogiamulli järel, 2008–2009 majanduskriisi ajal), püsis investeering valdava osa ajast plusspoolel ning pikaajaline trend oli selgelt ülespoole. See illustratsioon toob esile liitintressi võimsa efekti ja distsiplineeritud investeerimisstrateegia eelised. Allikas: LHV Kasvukonto analüüsfp.lhv.eefp.lhv.ee

Ülaltoodud näide kinnitab mitut olulist rahatarkuse põhitõde. Esiteks, pikaajaline investeerimine tasub end ära. Ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud kõige kõrgemat tootlust võrreldes teist liiki varaklassidega – näiteks USA suurfirmade aktsiaindeksi S&P 500 keskmine aastane tootlus on alates 1920. aastast olnud ~10% kantifp.lhv.ee. Loomulikult ei kordu keskmine igal aastal: nagu näide näitas, võib ühel aastal olla tootlus +47% ja teisel aastal -39%fp.lhv.ee. Ent pikaajalise horisondiga investorit ei tohiks üksikud kõikumised rivist välja lüüa. Statistika kinnitab, et mida pikem on investeerimisperiood, seda väiksem on kahjumiga lõpetamise tõenäosus – näiteks 10-aastase perioodi puhul on USA aktsiaturgudel ajalooliselt umbes 94% tõenäosus, et investor jõuab plussi, ja 20-aastase horisondi puhul on kaotuse tõenäosus vähenenud vaid mõne protsendinifp.lhv.ee. Teisisõnu, aeg on investori parim sõber. Pikaajaline investeerimine võimaldab turu mõõnahetked tasandada ning kasutada liitintressi mõju täiel rinnal ära.

Teiseks, järjepidevus ja hajutamine vähendavad riski. On levinud ütlus “ära pane kõiki mune ühte korvi” – investeerides tuleks raha paigutada mitmesse erinevasse instrumendi või varasse. Nagu eelpool mainitud, võivad üksikud aktsiad halva üllatuse korral kogu portfelli raputada (hea näide oli Volkswageni skandaal 2015, kus “turvaliseks” peetud aktsia tõi investoritele ootamatu kahjukristiinvesteerib.ee). Kui aga investor hajutab oma raha näiteks laiapõhjalisse indeksfondi või mitme ettevõtte aktsiatesse, on tõenäosus, et kõik korraga väärtuse kaotavad, oluliselt väiksem. Hajutamise põhimõte töötas ka meie näites: kui oleks investeeritud ainult ühel ajahetkel kõik 14 550 € enne 2008. aasta kriisi ühte väärtpaberisse, oleks võinud kaotus olla väga suur. Ent regulaarne ostmine (50 € iga kuu, sõltumata turu olukorrast) ehk ostukulu hajutamine kindlustas, et kriiside ajal osteti odavalt juurde ja kõrgete hindade perioodil vähem – nii jäi keskmine ostuhind madalaks ja portfell hakkas pärast kriisi kiiremini taastumafp.lhv.eefp.lhv.ee. Graafikul nähtud pruun joon (keskmine soetushind) oli kogu perioodi vältel allpool halli joont (turuväärtus), mis tähendas, et investeering oli enamiku ajast plussis. Ka siis, kui turu hetkeline väärtus kukkus alla sissepandud raha (nt 2009. aasta paiku), ei olnud põhjust paanitseda – regulaarsed ostud jätkusid ja peagi pöördus graafik taas üles. Oluline õppetund on siin: ära heida meelt, kui portfell on ajutiselt punases. Kui oled investeerinud raha, mida lähiajal vaja ei lähe, ja portfell on korralikult hajutatud, siis on langusperiood pigem normaalne osa investeerimistsüklist kui “lõpu algus”. Nagu öeldakse, siis turgudel on pidu tavaliselt tagasi aasta-paar pärast suurt krahhi – näiteks 2020. aasta COVID-krahhile järgnes 2021. aastal kiire taastumine, ja ka 2008–2009 finantskriisi järel jõudsid turud mõne aastaga uutele kõrgustele.

Kolmandaks toob praktika esile liitintressi ime. Liitintress tähendab, et investeering teenib tulu, ja see tulu investeeritakse omakorda uuesti, teenides omakorda lisa, ja nii edasi – raha kasvab justkui “lumepallina”. Tihti öeldakse, et liitintress on maailma kaheksas ime ja suurim jõud, mida inimene oma kasuks tööle panna saab. Üks klassikaline näide liitintressi mõjust on võrdlus varakult alustava vs hiljem alustava säästja vahel. Kujutlegem kahte inimest: Lenna ja Martin. Lenna hakkab 25-aastaselt igal aastal 1000 eurot pensioniks kõrvale panema ja teeb seda ainult 10 aastat järjest (kuni 34. eluaastani), siis lõpetab sissemaksed. Martin seevastu ei kogu nooruses midagi, alustab säästmist alles 35-aastaselt ning paneb samuti 1000 eurot aastas, kuid lausa 30 aasta jooksul (35-st kuni 65-ni). Eeldades, et mõlema investeering teenib 8% aastatootlust, võiks eeldada, et Martin, kes säästis kolm korda kauem ja kolm korda suurema summa, kogub pensioniks rohkem. Tegelikkus on vastupidine: 65. eluaastaks on Lennal kogunenud ~168 600 €, aga Martinil ~125 500 € – Lenna portfell on oluliselt suurem, kuigi ta pani sisse vähem rahaminuraha.eeminuraha.ee. Põhjus on liitintressis: Lenna raha teenis tulu juba varasest ajast peale ja kasvas ajaliselt kauem. Kui Martin tegi oma esimese sissemakse, oli Lenna kontol juba ~15 000 € (sissemaksed + teenitud tulu) olemasminuraha.ee. Kuigi Martin säästis lõpuks rohkem aastaid, ei saanud tema raha enam järele võtta seda kasvuaega, mis Lennal juba seljataga oli. See näide kinnitab, et aeg ja järjepidevus on tähtsamad kui suured summad. Mida varem alustada, seda vägevamalt liitintress tööle hakkab – isegi väikestest summadest kasvavad aastatega suured. See muidugi ei tähenda, et hiljem alustada pole mõtet (parem hilja kui mitte kunagi!), kuid noori tuleks igal juhul julgustada vara pihta hakkama, sest nende suurim eelis on pikk ajahorisont.

Lõpuks on oluline tuua välja ka halbade otsuste õppetunnid, sest ka need on rahatarkuse osa. Paljud tänased täiskasvanud eestlased mäletavad 2000ndate alguse buumiaega ja sellele järgnenud krahhi, samuti hiljutisemat krüptovaluutade buumi ja langust. Need, kes läksid kaasa ainult massipsühhoosiga või lootuses ülikiiresti rikastuda, pettusid rängalt. Näiteks krüptoraha turgudel kogesid paljud algajad investorid, kuidas mõne kuuga võis portfell kaotada üle poole väärtusest, kui osteti tipu lähedal ja müüdi paanikas põhjas. Seetõttu õpetab rahatarkus meile ka distsipliini ja emotsioonide kontrolli: investeerimisotsuseid ei tohi teha ainult emotsioonide ajel ega “naabri soovitusel”, vaid peab teadma, mida ostad ja miks. Iga kriis toob tegelikult esile, kui tähtis on enne tegutsemist end harida – siis on vähem ohtu teha paanikast või ahnusest kantud otsuseid. Samuti on hea reegel: kui sa ei mõista, kuidas mingi investeering või skeem raha teenib, siis ära investeeri sinna. Liiga head tootlused, et olla tõsi, on tavaliselt kas utoopilised või kelmuse ohumärgiks. Eesti inimesed on paraku õppinud seda ka läbi valusate kogemuste (olgu 1990ndate erastamisfondid või 2020ndate krüptoskeemid). Positiivne on aga see, et iga kriisiga finantskirjaoskus üldiselt paraneb – inimesed õpivad tehtud vigadest. Samas, tark õpib ka teiste vigadest: seega tasub lugeda raamatuid ja artikleid finantsajaloost ja teiste investorite kogemustest, et mitte ise “jalgratast valusalt leiutada”.

Kokkuvõte: rahatarkuse kasv on ühine võit

Eesti rahva finantshariduse tõstmine on pikk, kuid vältimatu teekond. See ei tähenda ainult Exceli tabelite tundmaõppimist või investeerimisterminitest aru saamist – see tähendab mõtteviisi muutust kogu ühiskonnas. Rahatarkus peab muutuma sama tavaliseks ja elementaarseks oskuseks nagu liikluses punase tulega peatumine või digitaalsete vahendite kasutamine. Finantskirjaoskuse kasv toob kasu nii üksikisikule, perekonnale kui ka tervele riigile. Teadlikumad inimesed suudavad paremini vältida võlakoormaid ja finantsauke, nad oskavad koguda reserve ja kindlustada end rasketeks aegadeks ning samuti kasutada ära võimalusi jõukuse kasvatamiseks. See tähendab vähem stressi ja tülisid pere eelarve pärast ning suuremat kindlustunnet tuleviku suhtes. Ühiskonna tasandil tähendab rahatark rahvas tugevamat majandust: rohkem kapitali leiab tootlikku kasutust (nt ettevõtluses või investeeringutes), väheneb riigipoolse abistamise vajadus finantsraskustes inimestele ning suureneb innovatsioon (kuna inimesed julgevad oma raha paigutada uutesse ideedesse, kui nad mõistavad riske).

Finantshariduse edendamine eeldab koostööd – riik, koolid, pangad, kogukonnad ja meedia peavad üheskoos pingutama, et õige info jõuaks iga inimeseni. Õnneks on viimastel aastatel näha positiivset suundumust: rahatarkusest räägitakse aina rohkem, noored on aktiivsed ja võtavad uusi finantslahendusi omaksfin.ee, ning ka riik on seadnud rahatarkuse tõstmise oma strateegiliseks eesmärgiks. Ent iga üksikisik saab samuti vastutuse võtta. Rahatark inimene ei pea olema majandusdiplomiga spetsialist, vaid uudishimulik ning õppimisvõimeline kodanik, kes küsib nõu, loeb, võrdleb ja mõtleb kaasa enne, kui teeb rahalisi otsuseid. Küsimused nagu “Kas ma saan aru, kuhu mu pensioniraha kasvab?”, “Mis juhtub halva stsenaariumi korral minu investeeringuga?” või “Kas mul on piisav puhver, kui homsest sissetulek kaob?” peaksid olema igaühe teadvuses. Kui need küsimused teadvustada ja neile vastuseid otsida, oleme juba rahatarkuse teel kaugele jõudnud.

Kokkuvõttes on finantshariduse parandamine Eestis nii strateegiline investeering tulevikku kui ka vältimatu vajadus tänapäeva keerulises majandusmaailmas. Rahaasjade tark korraldamine pole pelgalt jõukamate mängumaa, vaid kõigi inimeste põhioskus – oskus, mis kaitseb meid ebakindluse eest ja avardab meie võimalusi. Rahvatarkus ütleb: “Tark ei torma” – finantsmaailmas võiks lisada, et tark õpib, planeerib ja tegutseb teadlikult. Ühiselt finantsharidust edendades loome Eestist ühiskonna, kus iga inimene – sõltumata vanusest, soost või sissetulekust – tunneb end oma rahaasjade peremehena, mitte sündmuste ohvrina. See on tugev vundament nii isiklikule õnnele kui ka kogu meie riigi jõukusele ja julgeolekule.

Viited:

• Finantskirjaoskuse tähtsus ja rahvusvahelised võrdlused – Triin Ott, Diplomaatia (13.11.2023)diplomaatia.eediplomaatia.eediplomaatia.ee

• Eesti rahatarkuse uuring 2023 – Rahandusministeerium (pressiteade 20.06.2023)fin.eefin.eefin.eefin.ee

• LHV finantsportaal: pikaajalise investeerimise statistika (Kasvukonto näide)fp.lhv.eefp.lhv.eefp.lhv.ee

• Dividend Investor blogi – arusaamad investeerimise tootlustest ja liitintressist (2016)dividendinvestor.eeminuraha.eeminuraha.ee

• Kristi “Investeerib” blogi – risk ja hajutamine (2018)kristiinvesteerib.eekristiinvesteerib.ee

• SEB pank (pressiteade) – naiste ja meeste investeerimis-eelistuste võrdlus (2025)minuaeg.comminuaeg.com

• Vikipeedia “Rahatarkus” – finantshariduse programm Eestis 2013–2020et.wikipedia.orget.wikipedia.org

Citations

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Rahatarkus – Vikipeedia

https://et.wikipedia.org/wiki/Rahatarkus

Rahatarkus – Vikipeedia

https://et.wikipedia.org/wiki/Rahatarkus

Rahatarkus – Vikipeedia

https://et.wikipedia.org/wiki/Rahatarkus

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/uudised/uuring-rahatarkus-kannab-enim-vilja-noorte-hulgas

Tähtajaline hoius - Mis, miks, kuidas? - Rahaasjad

https://www.rahaasjad.ee/tahtajaline-hoius-mis-miks-kuidas/

SEB: Eesti naised eelistavad raha paigutada tähtajalistesse hoiustesse ja pensionisambasse | MinuAeg

https://minuaeg.com/seb-eesti-naised-eelistavad-raha-paigutada-tahtajalistesse-hoiustesse-ja-pensionisambasse/

SEB: Eesti naised eelistavad raha paigutada tähtajalistesse hoiustesse ja pensionisambasse | MinuAeg

https://minuaeg.com/seb-eesti-naised-eelistavad-raha-paigutada-tahtajalistesse-hoiustesse-ja-pensionisambasse/

SEB: Eesti naised eelistavad raha paigutada tähtajalistesse hoiustesse ja pensionisambasse | MinuAeg

https://minuaeg.com/seb-eesti-naised-eelistavad-raha-paigutada-tahtajalistesse-hoiustesse-ja-pensionisambasse/

Risk, tootlus ja hajutamine

https://kristiinvesteerib.ee/risk-tootlus-ja-hajutamine

3 tähelepanekut ajaloost, mida alustav aktsiainvestor peaks teadma - Dividend Investor

https://www.dividendinvestor.ee/2016/02/28/3-tahelepanekut-ajaloost-mida-alustav-aktsiainvestor-peaks-teadma/

Kasvukonto punases? Ära heida meelt

https://fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-punases-aera-heida-meelt

Risk, tootlus ja hajutamine

https://kristiinvesteerib.ee/risk-tootlus-ja-hajutamine

Risk, tootlus ja hajutamine

https://kristiinvesteerib.ee/risk-tootlus-ja-hajutamine

Risk, tootlus ja hajutamine

https://kristiinvesteerib.ee/risk-tootlus-ja-hajutamine

Rahatarkus – Vikipeedia

https://et.wikipedia.org/wiki/Rahatarkus

Rahatarkus – Vikipeedia

https://et.wikipedia.org/wiki/Rahatarkus

Rahatarkus – Vikipeedia

https://et.wikipedia.org/wiki/Rahatarkus

Rahatarkus – Vikipeedia

https://et.wikipedia.org/wiki/Rahatarkus

Rahatarkuse uuringud | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud

Rahatarkuse uuringud | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud

Rahatarkuse uuringud | Rahandusministeerium

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse-uuringud

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

SEB: Eesti naised eelistavad raha paigutada tähtajalistesse hoiustesse ja pensionisambasse | MinuAeg

https://minuaeg.com/seb-eesti-naised-eelistavad-raha-paigutada-tahtajalistesse-hoiustesse-ja-pensionisambasse/

SEB: Eesti naised eelistavad raha paigutada tähtajalistesse hoiustesse ja pensionisambasse | MinuAeg

https://minuaeg.com/seb-eesti-naised-eelistavad-raha-paigutada-tahtajalistesse-hoiustesse-ja-pensionisambasse/

Kasvukonto punases? Ära heida meelt

https://fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-punases-aera-heida-meelt

Kasvukonto punases? Ära heida meelt

https://fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-punases-aera-heida-meelt

Risk, tootlus ja hajutamine

https://kristiinvesteerib.ee/risk-tootlus-ja-hajutamine

Kasvukonto punases? Ära heida meelt

https://fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-punases-aera-heida-meelt

Kasvukonto punases? Ära heida meelt

https://fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-punases-aera-heida-meelt

Finantsaabits | Minuraha

https://minuraha.ee/et/publikatsioonid/finantsaabits

Finantsaabits | Minuraha

https://minuraha.ee/et/publikatsioonid/finantsaabits

Finantsaabits | Minuraha

https://minuraha.ee/et/publikatsioonid/finantsaabits

Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö – Diplomaatia

https://diplomaatia.ee/triin-ott-finantskirjaoskust-aitab-tosta-rahvusvaheline-koostoo/

Külalisena Investeerimisraadios - Dividend Investor

https://www.dividendinvestor.ee/2016/10/25/kulalisena-investeerimisraadios/

Rahatarkus – Vikipeedia

https://et.wikipedia.org/wiki/Rahatarkus

All Sources

diplomaatia

fin

et.wikipedia

rahaasjad

minuaeg

kristiinvesteerib

dividendinvestor

fp.lhv

minuraha