11. Finantsharidus strateegilise prioriteedina – rahatarkus rahva majandusliku heaolu ja maailmapildi kujundamisel - Finantsharidus Eestis: strateegiad rahatarkuse tõstmiseks ja majandusliku maailmapildi avardamiseks
Get link
Facebook
X
Pinterest
Email
Other Apps
Finantsharidus strateegilise prioriteedina – rahatarkus rahva majandusliku heaolu ja maailmapildi kujundamisel
Sissejuhatus: Miks finantsharidus on kriitilise tähtsusega
Finantskirjaoskus (ehk rahatarkus)
on kujunenud oluliseks oskuseks nii üksikisiku kui ka riigi tasandil.
Viimastel aastatel on Eesti riik pööranud sellele üha enam tähelepanu,
seades eesmärgiks parandada inimeste rahatarkust riikliku strateegiaga
aastani 2030 pangaliit.ee.
Tugev finantsharidus aitab inimestel langetada arukaid rahalisi
otsuseid – alates igapäevase eelarve planeerimisest kuni
investeerimiseni –, mis omakorda tõstab kogu rahva majanduslikku heaolu
ja kindlustunnet. Finantsteadmiste paranemine avardab ka inimeste
maailmapilti: mõistes paremini majanduses toimuvat, suudetakse näha
laiemat pilti ning reageerida ratsionaalsemalt nii majanduskasvu
võimalustele kui ka kriisidele. Ühtlasi on finantsharidus seotud ka
julguse ja enesekindlusega rahaasjades – teadlik inimene julgeb mõõdukalt riske võttes oma kapitali kasvatada, selle asemel et pelgalt säästa või raha “padja all” hoida. Nagu on tabavalt öeldud: “Selleks
et jõukust kasvatada, on vaja mõõdukalt riske võttes investeerida, sest
rahaline kaotus mitteinvesteerimisel on tegelikult hoopis suurem”aripaev.ee.
Teisisõnu, ilma investeerimata jääb inimene pikemas perspektiivis ilma
võimalikust tulust ning tema raha väärtust vähendab paratamatult
inflatsioon. Järgnevates osades vaatleme Eesti rahva finantskirjaoskuse
hetkeseisu, rahalise käitumise eripärasid ning võimalusi finantshariduse
edendamiseks, tuues välja nii positiivseid näiteid kui ka kitsaskohti,
mis vajavad ületamist.
Eesti rahva finantskirjaoskuse hetkeseis: arengud ja väljakutsed
Hiljutised uuringud näitavad, et
Eesti inimeste rahatarkus on tasapisi paranemas. Eriti rõõmustav on
noorema põlvkonna esiletõus finantsteadmistes – 20–29-aastased hindavad oma finantskirjaoskust kõige kõrgemalt võrreldes teiste vanuserühmadegafin.eefin.ee.
Noored on iseseisva elu alustamisel omaks võtnud harjumuse oma rahaasju
planeerida ning kasutavad aktiivselt uusi finantsteenuseid ja
investeerimisvõimalusi. Rahandusministeeriumi 2023. aastal tutvustatud
täiskasvanute rahatarkuse uuring kinnitab, et noored saavad üha enam
rahatarkuse-alast infot koolist ning rakendavad õpitut ka tegelikus elus
– investeerimine on noorte seas üpris populaarne
ning enim on just noored need, kes kasutavad
säästmiseks-investeerimiseks erinevaid pangarakendusi ja muid
rahahalduse tööriistufin.eefin.ee. Samuti on 18–29-aastased eestlased kõige usinamad säästjad – selles vanuserühmas on suurim protsent inimesi, kes panevad regulaarselt raha kõrvalefin.ee.
Need on positiivsed märgid, mis viitavad, et viimaste aastate
pingutused rahatarkuse edendamisel (näiteks rahatarkuse teemad
kooliprogrammides, noorte investeerimisklubid jne) on hakanud vilja
kandma. Rahandusminister on sedagi rõhutanud, et raha planeerimine ja
teadlik kasutamine on muutumas normaalsuseks ning see on olnud üks suur
eesmärkfin.ee.
Noorte puhul on edasiminek eriti märgatav – kui 18–19-aastased alles
õpivad ja tunnevad end ebakindlalt, siis 20ndates eluaastates toimub
suur hüpe enesekindluses ja oskustes, kui astutakse iseseisvasse
finantsellufin.ee.
Siiski leidub ka murekohti ning
Eesti elanikkond tervikuna pole veel eriti kõrge finantskirjaoskuse
tasemega. Mitmed uuringud osutavad, et väga paljud pered on jätkuvalt investeerimise ja riskide suhtes ettevaatlikud või lausa pelglikud. Eesti Panga analüüsidest selgub, et ligi 75–80% leibkondadest ei ole valmis võtma mingeidki finantsriske – teisisõnu, valdav enamik eelistab raha paigutamisel täiesti turvalisi variante või hoidub üldse investeerimisestjupiter.err.ee.
See on väga kõrge riskikartlikkuse määr, mis annab tunnistust pikalt
juurdunud hoiakutest ja võimalik, et ka usaldamatuse pärandist.
Vanematel põlvkondadel on mälestus varasematest majandusraskustest (nt
1990ndate alguse rahareform, 2008. aasta finantskriis) ning paljudele on
sisse juurdunud arusaam, et parem “hoida raha pangas või sularahas,
peaasi et kindel”. Liigne ettevaatlikkus on aga paradoksaalsel kombel omaette risk
– seistes võimaluste kõrval käed rüpes, jäädakse ilma võimalikust
tulust ning säästud kaotavad ajapikku ostujõudu. Näeme ka hiljutisest
ajast, kuidas keskkond mõjutab inimeste finantskäitumist: näiteks 2022.
aastal alguse saanud sõda Ukrainas ja sellega seotud ebakindlus on
pannud senisest rohkem inimesi sularaha koju hoiule koguma – pelgalt turvatunde pärastfin.ee.
Samuti tekitavad panganduskriiside kajastused või finantssektori
skandaalid inimestes hirmu, mis sunnib neid investeeringutest eemale
hoidma. Kuigi selline kaitsepositsioon (“kaitses” olemine) on arusaadav,
ei tohiks hirm lasta võita terve mõistuse üle
– faktid näitavad, et teadlikult ja hajutatult investeerides on
võimalik riske hallata ning pikas plaanis turvaliselt vara kasvatada.
Uuringud kinnitavad ka, et paljudel
Eesti inimestel puudub sügavam arusaam finantstoodetest ja -teemadest.
Tihti nimetatakse rahatarkuse küsitlustes valdkondi, mis jäävad segaseks
– näiteks kuidas toimivad pensionisambad, mis on inflatsioon, kuidas
erinevad investeerimisvõimalused üksteisest jne. Huvitav on seejuures
üks 2023. aasta uuringu tähelepanek: mida enam inimene teemasse süveneb, seda suuremaks kasvab arusaam, kui palju on veel juurde õppidafin.ee.
Ehk esmalt võib inimene arvata, et “rahaasjades pole midagi keerulist –
hoian kokku, panen panka”, kuid finantsteemadega lähemalt tutvudes
mõistab ta, et on terve hulk strateegiaid, ohte ja võimalusi, millest
tal aimugi polnud. See tähendab, et finantsharidus vajab järjepidevat arendamist
– nii baasteadmiste kinnistamist kogu rahvale (eelarve pidamine, laenu
mõistlik kasutamine, säästmine) kui ka edasijõudnumate teemade
selgitamist neile, kes juba esimesed sammud investeerimises teinud.
Eesti inimestel on küllaltki hästi omaks võetud igapäevane
internetipanga kasutamine ja eelarvestamine (enamik toimetusi – arvete
maksmine, kontojäägi kontroll jms – tehakse turvaliselt veebi teelfin.ee), kuid säästmise ja investeerimise valdkond jääb paljude jaoks veel ebamääraseks. Positiivne on siiski see, et finantsteadlikkus on liikumas õiges suunas: näiteks üle poole elanikkonnast (55%) suudaks hakkama saada suure ootamatu kulutusega (kuu sissetuleku ulatuses) omal jõul – see viitab finantspuhvrite paranemisele ja on tõus märgatavast varasemast ajastfin.ee.
Samuti on pensioniplaanides märgata nihet: kuigi endiselt loodetakse
suures osas riiklikule pensionile, mõistavad üha enam inimesed ka isikliku kogumise ja investeerimise vajadust vanaduspõlve kindlustamiseksfin.ee.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti rahva finantskirjaoskuse “pilt” on
kirju – on nii edusamme kui ka muret tekitavaid lünkasid. See ongi
põhjus, miks finantsharidus on võetud strateegilise suurendamise
fookusesse.
Riiklik strateegia ja algatused finantshariduse tõstmiseks
Tunnistades rahatarkuse rolli
ühiskonna heaolus, on Eesti astunud konkreetseid samme finantshariduse
süsteemseks parandamiseks. Rahandusministeeriumi eestvedamisel on
koostatud “Eesti elanike rahatarkuse strateegia 2021–2030”, mis on laiapõhjaline tegevusplaan finantskirjaoskuse edendamisekspangaliit.ee.
Selle strateegia elluviimisesse on kaasatud mitmeid osapooli: pangad
(Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkond), haridusasutused,
riigiasutused ja ka vabaühendused. Pangaliidu finantshariduse töörühm
osaleb aktiivselt strateegia elluviimisel – näiteks korraldatakse
koostöös pankadega koolitusi koolinoortele, tehakse teavitustööd meedia
kaudu ning valmistatakse ette õppematerjale õpetajatelepangaliit.eepangaliit.ee. Iga-aastaselt tähistatakse rahatarkuse kuud,
mille raames viiakse koolides ja avalikkuses läbi üritusi, viktoriine
(näiteks Euroopa rahatarkuse viktoriin) ja e-külalistunde, et teemat
populariseerida ja oskusi testidapangaliit.ee.
Juba varasemast ajast on koolide õppekavadesse lõimitud majandusõpetus,
kus ühe osana käsitletakse ka isikliku raha haldamist. Nüüdseks on
paljudes gümnaasiumides valikainena investeerimis- või rahatarkuse
kursused ning ülikoolideski on populaarsust kogunud personal rahanduse
teemad.
Riiklik tähelepanu tähendab ka seda, et mõõdetakse ja jälgitakse finantskirjaoskuse taset. OECD rahvusvahelises finantskirjaoskuse uuringus osaleb Eesti regulaarselt – viimane voor 2023. aastal hõlmas 38 riikifin.ee. Eestis küsitletakse regulaarselt täiskasvanuid rahatarkuse teemal, et hinnata strateegia edusamme. Näiteks 2023. aasta uuringus (Kantar Emor läbi viidud) osales 1119 inimest ning tulemusi võrreldakse varasemate aastatega (2010, 2012, 2015, 2019)fin.ee.
Need uuringud pakuvad väärtuslikku infot kitsaskohtade kohta – näiteks
selgus 2019. aasta analüüsis, et inimesed tunnetasid probleeme
pensionisüsteemi mõistmisel, krüptovaluutade riske ei teadvustatud ning
internetis finantstoodete tarbimine tõi esile uued väljakutsedfin.ee.
Niisamuti uuritakse koolinoorte rahatarkust (PISA finantskirjaoskuse
testid) ja eraldi riskirühmi, näiteks noori peresid, eakaid jne. Saadud andmete põhjal suunatakse haridusmeetmeid täpsemalt – olgu selleks siis mõne teema rõhutamine koolis või teavituskampaaniad laiemale rahvale.
Riikliku strateegia üks oluline aspekt on rõhutada, et rahatarkus pole vaid “raha teemal targutamine”,
vaid praktiline eluks vajalik oskus, mis kaitseb inimest majanduslikes
raskustes. Hea finantskirjaoskusega kodanik oskab teha vahet mõistlikel
ja kahjulikel laenudel, suudab luua meelerahufondi ootamatusteks, ei
satu kergesti petuskeemide ohvriks ning oskab kasutada
investeerimisvõimalusi oma vara kasvatamiseks. Lõppkokkuvõttes tähendab
see stabiilsemat majanduslikku keskkonda kogu riigis
– vähem võlglasi ja pankrotistuvaid peresid, rohkem kapitali ringlemas
investeeringuteks ja ettevõtluseks, suurem maksutulu riigile jne.
Sellest kõigest võidavad nii üksikisikud kui ka ühiskond tervikuna.
Seetõttu ongi finantsharidus tõusnud esile ka riigikaitselise
mõtteviisina: majanduslikult haritud ja kindlustatud rahvas on
vastupidavam võimalikele kriisidele, olgu need siis finantskriisid või
geopoliitilised vapustused. Finantsteadmised annavad inimestele “finantsilise kaitsekilbi”
– oskuse hoida oma vara kaitstuna ja taastuda löökidest. Riik üksinda
ei suuda kõiki finantsriske elimineerida, kuid teadlike kodanike abil on
võimalik leevendada näiteks pensionisüsteemi koormust (kui inimesed ise
koguvad juurde), vähendada sotsiaalabi vajadust (kui pered oskavad
säästa ja investeerida) ning ergutada majanduse arengut (kui rohkem
kapitali suunatakse tootlikesse investeeringutesse). Kokkuvõttes on finantshariduse edendamine strateegiline investeering rahva heaolu ja riigi arengupotentsiaali.
Investeerimishirmud vs finantstegelikkus: arguse ületamine ja riskide mõistlik juhtimine
Eelnevalt mainitud riskikartlikkuse kõrge tase viitab, et paljudel inimestel on sügaval sees hirm investeerimise ees.
See on mõistetav: investeerimine tundub esmapilgul keeruline ja
riskeeriv tegevus, kus võib kaotada oma raskelt teenitud säästud.
Meedias kõlavad lood börsikrahhidest, petuskeemidest või mõne tuttava
halvast kogemusest kinnitavad seda hirmu. Tulemusena valibki enamus pigem nullriski tee,
mis tähendab raha hoidmist kas lihtsalt seisvana pangakontol või isegi
sularahas. Paraku kaasneb sellega kaks olulist ohtu. Esiteks, nagu varem
öeldud, on mitteinvesteerimine pikemas perspektiivis kindel kaotus
inflatsiooni tõttu – hinnad kasvavad aastatega, raha ostujõud kahaneb,
nii et täna kõrvale pandud 100 eurot võib 10 aasta pärast väärt olla
võib-olla vaid 80 eurot tänases vääringus. Teiseks jääb inimene ilma
võimalusest oma vara kasvatada; isegi väike, kuid stabiilne tootlus
annab ajapikku olulise efekti (liitintressi mõju on imeline – raha
teenib raha ja kasvab eksponentsiaalselt). Seega on liigne argus finantsasjades tegelikult “vaesuse valem”
– nagu Äripäev on märkinud, võib liiga riskikartlik hoiak jätta inimese
pikaajaliselt oluliselt vaesemaks võrreldes sellega, kui ta oleks
julgenud võimalusi kasutadaaripaev.ee.
Oluline on rõhutada, et riski võtmine ei tähenda hoolimatut hasarti või “kasiinos mängimist”, vaid kalkuleeritud ja läbimõeldud otsuseid. Siin tulebki mängu finantsharidus: mõistes riskide ja tootluse seost, oskab inimene valida endale sobiva riskitasemega investeeringu. Klassikaliselt on teada, et madalama riskiga varad annavad madalamat tootlust ja kõrgema riskiga varad kõrgemat tootlust.
Näiteks tähtajaline hoius on peaaegu riskivaba, aga ka intress madal;
aktsiatesse investeerimine on riskantsem, kuid pikaajaliselt on aktsiate
keskmine tootlus olnud märkimisväärselt suurem. Samas risk ≠ kaotus garanteeritult
– riski olemasolu tähendab võimalust, et väärtus kõigub. Lühikeses
perspektiivis võivad isegi tugevate ettevõtete aktsiad langeda (nt
majanduskriisi või ettevõttespetsiifilise skandaali tõttu), kuid
pikaajalises vaates on turud seni alati taastunud. Oluline on hajutada
riske: investeerides oma raha mitmesse erinevasse varasse ja ettevõttesse, vähendad oluliselt riski kaotada kogu portfell.
Kui ühe firma aktsia langeb või mõni investeering ebaõnnestub,
kompenseerivad teised edukamad investeeringud selle mõju. Nagu investor
Kristi Saare on selgitanud, saavad keskmisele lähedast turu tootlust pikaajaliselt loota just need, kes on oma portfelli korralikult hajutanudkristiinvesteerib.ee. Hajutamine ongi võti, mis võimaldab võtta riske “julgelt ettevaatlikult” – olles julge investeerima, aga mitte panustades ühele kaardile.
Et aru saada, kui põhjendamatu võib liigne hirm olla, tasub vaadata ajaloolisi andmeid. Maailma aktsiaturgude pikaajaline trend on olnud kindlalt ülespoole.
Kuigi vahepeal esineb langusi ja krahhe, järgnevad neile taas tõusud.
Näiteks 21. sajandi algusest on maailmaturg läbinud mitu suurt vapustust
– 2000. aasta tehnoloogiamulli lõhkemine, 2008/2009 finantskriis, 2020.
aasta pandeemia, 2022–2023 geopoliitilised pinged – kuid iga kord on
turud hiljem uued kõrgused saavutanudtuleva.eetuleva.ee. Analüüsid on näidanud, et need
investorid, kes suudavad järjepidevalt ja paanikahetkedel müümata hoida
või isegi juurde osta, saavutavad lõpuks parema tulemuse kui need, kes
püüavad turu kõikumisi ette ennustadatuleva.ee. Pikaajaline, distsiplineeritud kogumine – näiteks igakuine investeering hajutatud maailma aktsiatesse olenemata turu hetkeseisust
– on ajalooliselt andnud üsna kindla positiivse tulemuse. Tõnu Pekk
selgitab Tuleva fondide näitel, et vaatamata vahepealsetele langustele
on viie aasta keskmine tootlus jäänud üle 12% aastas; see tähendab, et 5 aasta eest fondi pandud 1 euro on kasvanud 1,71 euroni (ehk 71% kasv)tuleva.ee. Loomulikult ei kordu minevik täpselt samal kujul tulevikus, kuid need näitajad kinnitavad üldist tõsiasja: rahulikult plaanipäraselt investeerides “tasub aeg sulle intressi” ning portfell paisub.
Toome ka mõne kõnekama näite,
mis aitavad hajutada müüti, et investeerimine on alati loterii.
Esiteks, vaatleme väga laiapõhjalist lähenemist: kujutagem, et inimene
paigutab iga kuu väikese summa – näiteks 100 eurot – indeksfondi,
mis peegeldab kogu maailma aktsiaturgu (sisaldab sadu ettevõtteid üle
maailma). Sellise portfelli puhul on tõenäosus pika (20–30 aasta)
horisondiga raha kaotada olnud minevikus peaaegu nullilähedane, samas
kui oodatav kogutootlus on üsna muljetavaldav (olenevalt turu üldisest
kasvust võib selline portfell kümnenditega mitmekordistuda). Ka Eesti
pensionifondide kogemus kinnitab, et isegi läbi mitme kriisi
investeerides on pikaajaline saldo pigem plusspoolel – näiteks II samba aktsiafondid on viimase kümnendi lõikes andnud märkimisväärset reaaltootlust, ületades inflatsiooni ja kasvatades pensionikogujate vara. Teiseks näiteks võiks võtta üksikute suurfirmade aktsiad
– need illustreerivad riski ja tootluse seost veelgi dramaatilisemalt.
Näiteks kui keegi oleks 2009. aasta kevadel investeerinud 1000 dollarit
tehnoloogiaettevõtte Apple aktsiatesse, oleks sellest saanud kümnendi
jooksul üle 13 000 dollari väärtuses portfell – tootlus ligikaudu 1200% vaid kümne aastagaaripaev.ee.
Apple on muidugi erakordne edulugu, kuid sarnaseid näiteid leidub
teisigi (Microsoft, Amazon jm on samuti pakkunud varajastele
investoritele mitmekordset tootlust). Selliseid näiteid tuues peab
rõhutama, et tagantjärele on alati tark näidata võitjaid – oluline on,
et tavaline väikeinvestor ei pea üksikut võitjat ette aimama.
Piisab, kui ta investeerib laiapõhjaliselt – nii jõuavad tema portfelli
ka need tulevased “apple’id” või “teslad”, mis ehk järgmisel kümnendil
esile tõusevad, ning hajutatus katab kinni need ettevõtted, mis nii
edukaks ei osutu. Seega, hajutatud ja pikaajalise investeerimise korral on enamik individuaalseid riske maandatud ning üldine trend on positiivne. Nagu öeldakse, “iga kriisi järel tõuseb päike taas” – turulangus on pigem võimalus odavamalt juurde osta, mitte signaal kõik maha müüatuleva.ee.
Muidugi ei tohi investeerimisel peaga pilvedesse tõusta. Finantsharidus hõlmab ka realistlikku ootuste seadmist ja skepsist liiga hea kõlava vastu. Näiteks tuleb osata eristada legitiimseid investeerimisvõimalusi petuskeemidest (kui keegi lubab ulmelist tootlust ilma riskita, on see peaaegu kindlasti pettus). Samuti peab investor arvestama, et aktsiaturgude tootlus pole lineaarne – võib esineda aastaid, kus portfell on miinuses, ja see on normaalne. Siin aitab jälle teadmine ajaloost: näiteks USA aktsiaturul on olnud kümnendeid kestnud tõusutsükleid, aga ka terve “kaotatud kümnend”
(nt 2000–2010, mil tootlus jäi madalaks). Ent kui vaadata veel pikemat
perioodi, silub see kõik välja. Ajaloolised andmed on näidanud, et umbes
20-aastase või pikema horisondiga on globaalne hajutatud aktsiaportfell seni alati lõppkokkuvõttes plussi jäänud. See teadmine võiks anda inimestele julgust – ajalugu on investori liitlane, kui tal jätkub kannatust ja distsipliini.
Eestlaste puhul tuleb teinekord mängu ka mentaalne barjäär või tagasihoidlikkus raha teemal.
Paljud kardavad investeerimist alustadagi, sest arvavad, et see on vaid
rikaste või finantsspetsialistide pärusmaa. Tegelikult on aga
tänapäeval investeerimine muutunud väga kättesaadavaks – saab alustada
väikeste summadega, on olemas automatiseeritud lahendused (näiteks panga
mikroinvesteerimise
teenused, kus iga kaardimakse pealt investeeritakse väike summake
indeksisse), pensionisambad toimivad sisuliselt automaatse
investeeringuna jne. Seega on “edasiargus”
ehk liigne edasilükkamine siinkohal samuti probleem – mõeldakse küll,
et võiks investeerida, aga julgusest jääb puudu ja lükatakse muudkui
edasi (“alustan siis, kui mul on rohkem raha/rohkem teadmisi”).
Tegelikkuses on ajafaktor kriitiline:
mida varem alustada, seda pikem on liitintressil aega töötada. Ka
väikeste summadega alustades on 30 aasta pärast vahe tohutu, võrreldes
sellega kui oodata 10 aastat ja siis suure summaga alustada.
Finantsharidus püüabki seda müüri hirmu ja tegutsemisotsustamatuse vahel
lammutada. Inimestele tuleb selgitada lihtsalt ja arusaadavalt, mis on
erinevate investeerimisvõimaluste plussid-miinused, kuidas alustada
praktiliselt (nt kuidas avada investeerimiskonto, kuidas osta oma
esimene fondiosak) ning kuidas riske hallata (näiteks pane paika endale
reegel, et hajutad alati mitu investeeringut; või reegel, et ei
investeeri kunagi rohkem, kui oled valmis pikaks ajaks “külmutama”). Kui
teadmistest tekib kindlustunne,
siis asendub senine argus tasapisi ettevaatliku julgusega. Paljud Eesti
investorid on intervjuudes tunnistanud, et raskeim oli esimene samm –
pärast esimest investeeringut kadus hirm ning edasi tuli juba hasart
teadmisi juurde saada ja portfelli kasvatada.
Kokkuvõte: finantsharidus kui tee majandusliku julguse ja heaolu poole
Eesti on astumas finantshariduse
vallas pika sammu edasi, kuid teekond on alles pooleli. Ühelt poolt
näeme noorte kasvavat rahatarkust ja investeerimishuvi, teisalt aga
suurt osa elanikkonnast, kes vajab veel teadmiste täiendamist ja mõtteviisi muutust. Riiklik finantshariduse strateegia 2021–2030
on õige samm – selle abil teadvustatakse probleemi ning koondatakse
jõude, et tuua rahatarkus iga inimeseni. Ent strateegia edu sõltub
lõppkokkuvõttes meist kõigist: kui hästi suudame kogukonnana juurutada
arusaama, et rahaasjadest rääkida pole tabu, et igaüks meist suudab oma finantsseisu parandada ning et targad otsused täna tähendavad paremat elu homme.
Finantshariduse edendamine aitab kasvatada majanduslikult enesekindlat ja edukat rahvast. Inimene, kes mõistab raha väärtust ja oskab seda tööle panna, on vaba hirmust, et iga kriis viib ta põhja. Ta teab, kuidas ehitada endale puhver, kuidas raha teenib raha
ning kuidas ka keerulises olukorras teha ratsionaalseid otsuseid
(näiteks mitte müüa paanikas kõike maha turu languse ajal). Sellistest
inimestest koosneb tugev majandus – nad on ettevõtlikumad, loovad rohkem
väärtust ja on vähem koormaks sotsiaalsüsteemile. Ühiskondlikul tasandil
tähendab see suuremat jõukust, väiksemat kihistumist ning suuremat
valmisolekut toime tulla ka näiteks pensionäride arvu kasvuga või
ootamatute majandushäiretega.
On paratamatu, et maailm muutub
üha keerulisemaks ka finantsmaailma mõttes – tuleb aina uusi
investeerimistooteid, krüptovarad, keerulised finantsinstrumendid. See
tähendab, et finantsharidus ei saa olla ühekordne pingutus,
vaid pidev protsess. Meie ülesanne on hoida rahatarkuse teema nähtaval:
koolidest kuni töökohtade ja eakate ühinguteni välja. Igaüks peab saama
võimaluse oma rahalisi oskusi parandada. Julgustav on näha, et Eestis
on tekkinud tugev rahatarkuse kogukond – toimuvad investeerimisklubid,
on populaarsed blogijad ja raamatud ning isegi sotsiaalmeedias
arutatakse innukalt, kuhu raha paigutada.
Lõplik õppetund on see:
raha ei tohiks olla hirmu allikas, vaid tööriist. Tööriist, mida
õigesti kasutades saab igaüks luua endale turvalisema ja külluslikuma
tuleviku. Finantsharidus on võti selle tööriista valdamiseks. Kui me kui
rahvas õpime seda kasutama, siis kasvab ka meie ühine jõukus ja väheneb hirm tundmatu ees. Nagu vanasõna ütleb: “Tark ei torma – vaid tegutseb teadlikult.”
Rahatark rahvas on julge, edasipüüdlik ja tugev nii heas kui ka halvas –
ning just sellise rahva kujundamine ongi finantshariduse strateegia
suurim eesmärk.
Allikad:
Rahandusministeerium, “Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas” – pressiteade finantskirjaoskuse uuringu tulemuste kohta (20.06.2023)fin.eefin.ee.
Rahandusministeeriumi ja Kantar
Emori 2023. a. finantskirjaoskuse uuringu tulemused – noorte kõrgem
finantsteadlikkus, säästmiskäitumine ja investeerimisaktiivsusfin.eefin.ee.
Rahandusministeeriumi rahatarkuse
uuring 2023 – faktid elanike finantskäitumise kohta (nt
sularahasäästude eelistamine sõja tõttu, finantspuhvrite kasv)fin.eefin.ee.
Eesti Pangaliit – osalus Eesti elanike rahatarkuse strateegia 2021–2030 elluviimisel ja finantshariduse edendamise tegevusedpangaliit.eepangaliit.ee.
Kairi Meriküll (Eesti Pank)
hinnang Eesti leibkondade riskivalmiduse kohta – ~75–80% leibkondadest
pole valmis finantsriske võtmajupiter.err.ee.
Äripäev, juhtkiri “Liigne riskikartlikkus on vaesuse valem”
(20.11.2020) – rõhutab, et mõõduka riski võtmine investeerides on
hädavajalik, sest mitteinvesteerimine põhjustab suuremat kahju
pikaajaliseltaripaev.ee.
Tõnu Pekk, Tuleva (poolaasta
ülevaade 2025) – maailma aktsiaturgude ajalooline tootlus ja kriisidest
taastumine; regulaarse investeerimise eelis pikaajalise tootluse
kindlustamiseltuleva.eetuleva.ee.
Kristi Saare (investor) selgitus
riskist ja hajutamisest – hajutatud portfelliga on võimalik saavutada
pikaajaliselt keskmisele lähedane tootlus, lühiajalised suured
kõikumised tasanduvad hajutades ärakristiinvesteerib.ee.
Apple aktsia
edulugu (CNBC arvutuste põhjal, Äripäev 2019) – näide, et 2009. aastal
tehtud 1000 $ investeering Apple’i aktsiatesse kasvas kümne aastaga
~13 000 $ väärtuseks (üle 1000% tootlust)aripaev.ee.
Finantshariduse tõstmine Eestis: strateegiline rahatarkuse edendamine ja hirmude ületamine
Eestis on viimasel kümnendil üha
rohkem teadvustatud finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse tähtsust.
Finantskirjaoskus tähendab oskusi ja teadmisi, mis võimaldavad teha
arukaid rahaasjade otsuseid igapäevaelus. Tugev finantsharidus on
strateegiline võtmetegur nii üksikisikute heaolu kasvuks kui ka riigi
majandusliku stabiilsuse tagamiseks. Käesolev uurimus
vaatleb Eesti elanike finantsteadlikkuse hetkeseisu, analüüsib levinud
hirme ja väärarusaamu ning pakub soovitusi, kuidas finantsharidust
veelgi edendada. Rõhk on pikaajalisel strateegial, mis aitaks tõsta kogu rahva rahatarkust, laiendada maailmapilti ning murda investeerimisega seotud hirme.
Finantskirjaoskuse tähtsus ja riiklik strateegia
Hea finantsiline kirjaoskus loob
aluse kõrgemale elukvaliteedile. Inimesed, kes mõistavad rahaasjade
planeerimist, suudavad paremini oma kulusid ja tulusid tasakaalustada
ning teha teadlikke valikuid tuleviku kindlustamiseks. Eesti riik on
sellest aru saanud ning käivitanud Rahatark Eesti strateegia, mis seob erinevad osapooled ühise eesmärgi nimel. Strateegia raames on seatud kolm peaeesmärki: finantsharidus
on kõigile kättesaadav, rahatarkust rakendatakse igapäevaelus otsuste
tegemisel ning toetav keskkond julgustab rahatarkuse kasutamistfin.ee.
See tähendab, et finantsteadmiste omandamine peab algama juba varakult
ja jätkuma terve elu vältel – õpetust pakutakse alates lasteaiast kuni
ülikoolini ning olemas on täiendkoolitused ja materjalid igas vanuses
huvilistelefin.ee.
Samuti tähendab see, et inimesed rakendavad õpitut praktiliselt:
planeerivad nii pika- kui lühiajalisi eelarveid, tunnevad investeerimise
ja ettevõtluse põhialuseid ning oskavad vajadusel abi otsidafin.ee.
Strateegia kolmas suund keskendub keskkonnale: finantsteenuste pakkujad
peavad tegutsema vastutustundlikult, pakkuma lihtsasti mõistetavaid ja
soodsa kuluga tooteid, ning seadusandlus peab kaitsma tarbijat ja hoidma
ära finantspettusifin.ee.
Lõppeesmärk on parandada inimeste rahulolu ja kindlustunnet – et nad
tunneksid end rahaasjades kindlamalt ning saaksid seeläbi tõsta oma
heaolufin.ee.
Riikliku strateegia vajalikkust
ilmestab tõsiasi, et finantskirjaoskus on otseses seoses ühiskonna
majandusliku tervisega. Rahandusministeerium rõhutab, et rahatarkuse
edendamine aitab inimestel paremini majandada ning seeläbi suurendada
oma elukvaliteetifin.ee.
Tegemist pole pelgalt individuaalse hüvega – kui terve rahvas teeb
targemaid finantsotsuseid, on tulemuseks ka tugevam majandus ja väiksem
haavatavus kriisides. Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkond ning
mitmed teised avaliku-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid
panustavad sellesse ühistegevusse. Eesmärkide elluviimise alustalaks
ongi tihe koostöö eri osapoolte vahelfin.eefin.ee, et rahatarkuse sõnum jõuaks iga inimeseni.
Eesti elanike finantsteadlikkuse hetkeseis
Uuringud
Eesti elanike finantskäitumise kohta näitavad, et olukord on paranemas,
kuid väljakutseid jagub. 2023. aasta täiskasvanute rahatarkuse uuring
kinnitas, et noored (eriti vanuses 18–29) on ühed aktiivsemad ja
enesekindlamad rahaasjade korraldajad. Just noored mehed, kõrgema
hariduse ja sissetulekuga inimesed hindavad oma finantsteadmisi
keskmisest kõrgemaltfin.ee. Investeerimine on tõusuteel – aktsiatesse, fondidesse, krüptovaluutadesse jm paigutavad raha peamiselt noored täiskasvanudfin.ee. Samuti kasutavad 18–29-aastased teistest enam pangarakendusi ja muid digivahendeid raha juhtimiseksfin.ee. Positiivne on seegi, et noored on usinad säästjad: suurim osakaal säästjaid on just selles vanuserühmasfin.ee. Üldiselt kogub eestlane raha enamasti hoiusele või kogumiskontolefin.ee, mis viitab teatavale konservatiivsusele – eelistatakse turvalist, kuid madala tootlikkusega varianti.
Samas ilmnevad ka murekohad.
Viimaste aastate globaalne ebakindlus on pannud osa inimesi rahaasjus
pigem pea liiva alla peitma. Näiteks on kasvanud nende inimeste hulk,
kes hoiavad oma sääste sularahas kodus või rahakotisfin.ee.
Selle põhjuseks on ebakindlus – sealhulgas Venemaa sõda Ukrainas ja
hiljutised panganduskriisid, mis on raputanud usaldust finantssüsteemi
vastufin.ee.
Kuigi noored koguvad sageli sularaha, peegeldab sularahalembus laiemalt
hirmu ja teadmatust: kardetakse pankade või investeeringute
ebastabiilsust nii palju, et ollakse nõus raha väärtuse vähenemisega
(inflatsiooni tõttu), peaasi et see näiliselt kindlalt
silme all seisaks. Paraku tähendab kõrge inflatsioon seda, et rahakapi
põhjas seisev euro kaotab ostujõudu. Näiteks tõusis Eestis
tarbijahinnaindeks 2022. aastal koguni 19,4% võrreldes eelneva aastagastat.ee
– ühe aasta jooksul vähenes raha väärtus viiendiku võrra. Selline
reaalne ostujõu langus teeb selgeks, et pelgalt sularaha hoidmine ei
pruugi sugugi olla turvaline strateegia.
Finantskirjaoskuse tasemes on märgata ka põlvkondlikku lõhet.
Vanemaealised, kes kasvasid üles nõukogude ajal, ei saanud toona kaasa
finantsharidust turumajanduse mõttes – toonane majanduskeskkond ei
soodustanud investeerimist ega varade kogumist. Vastupidi,
hüperinflatsioon vahetult pärast taasiseseisvumist hävitas paljude
säästud (1992. aastal ulatus hinnatõus Eestis üle 1000% rahvuslane.blogspot.com),
mis külvas aastaiks umbusku raha väärtuse püsimise suhtes. Samuti koges
ühiskond 1990. aastatel panganduskrahhe ja kiireid muutusi, mis
mõjutasid hoiuste turvalisust. Need ajaloolised kogemused on jätnud
jälje rahva mällu: vanem põlvkond on sageli ülikarske ja
kaitsepositsioonil, pidades investeerimist liiga riskantseks või lausa
hasartmänguks. Ka tänases pildis kajastub see hoiak – paljud eakamad
inimesed eelistavad investeeringute asemel kinnisvara või lihtsalt raha
kulutamist käegakatsutavale. Viimase rahatarkuse strateegia kokkuvõttes
nenditakse, et kuigi finantsteadlikkus on kasvanud (nt tegutsevad
investorklubid, rahatarkuse saated ja podcast’id, koolimaterjalid on
loodud), püsivad probleemid: endiselt on palju inimesi, kelle võlakoormus on üle pea kasvanud, ning tarbimisühiskonna mustrid domineerivad käitumises fin.eefin.ee.
See tähendab, et osa elanikkonnast elab jätkuvalt palgapäevast
palgapäevani või laenab üleliia, lükates säästmise ja investeerimise
tahaplaanile.
Hirmud, väärarusaamad ja tegelikkus investeerimises
Paljude eestlaste peas on finantsmaailm seotud teatava hirmu ja ebakindlusega. Levinud on mõtteviisid, et “investeerimine on ainult rikastele spetsialistidele” või et “börsile raha pannes võib kõik kaotada”. Sellised hoiakud panevad inimesi arglikult
eemale hoidma väärtpaberitest ja muudest investeeringutest, isegi kui
tegelikkuses võib suurem risk peituda hoopis tegevusetuses. Näiteks
peljatakse aktsiaturgu kui loteriid, kuid unustatakse, et pikaajaliselt
liigub turg valdavalt ülespoole. Ajaloolised andmed kinnitavad seda: USA
laiapõhjalise aktsiaindeksi S&P 500 keskmine aastane tootlus on
olnud umbes 10% (nominaalselt) ehk ~6% p.a. pärast inflatsiooni arvestamistquantifiedstrategies.com. Veelgi olulisem – üle 10-aastase perioodi on börsil raha kaotamise tõenäosus olnud ülimadal. Ligikaudu 94%
juhtudest on investor, kes hoiab raha turul järjest kümme aastat,
tulnud välja kasumiga; ainult umbes 6% 10-aastastest perioodidest on
lõppenud miinusesquantifiedstrategies.com. See tähendab, et ajalooliselt on pea kindel, et pikaajaline investor võidab – ajafaktor
on tema kasuks. Pikem ajahorisont silub välja lühiajalised kõikumised
ja kriisid. Isegi kui vahepeal tuleb langusi ette, taastuvad turud seni
alati ja ületavad varasema tipu.
Hirmude vähendamiseks on vaja tuua mängu konkreetseid näiteid.
Oluline on rõhutada, et investeerimine ei pea olema keeruline või
elitaarne. Näiteks piisab juba regulaarsest väikeste summade
paigutamisest indeksfondi või tugevate ettevõtete aktsiatesse, et pika
aja jooksul jõukust kasvatada. Üks kõnekas näide on tehnoloogiahiid Microsoft
– kui keegi oleks paigutanud 1986. aastal Microsofti aktsiatesse 1000
USA dollarit (umbes 15 000 krooni toonases vääringus), oleks see
investeering tänaseks kasvanud üle 8 miljoni dollari väärtuseksmacrotrends.net.
See on hämmastav ~8147-kordne kasv, mis illustreerib liitintressi
võimsust. Ka mitmed teised tuntud ettevõtted on premeerinud pikaajalisi
investoreid suure tootlusega: näiteks Oracle’i aktsia on oma kõigi aegade lõikes tõusnud üle 1500%. Üldine trend on, et valdav osa juhtivaid firmasid kasvatab oma väärtust aastate jooksul,
mistõttu hajutatud portfelli korral on suure tõenäosusega enamik
investeeringuid mõne aja möödudes plussis. Isegi kui mõni üksik ettevõte
ebaõnnestub, kompenseerivad teised kasvuga. Seetõttu on hajutamine ja
indeksitesse investeerimine tavainimesele mõistlik tee – see leevendab
riski, mida üksiku aktsia ebaedu võiks portfellile põhjustada.
Teine levinud väärarusaam on, et “rahaasjad on liiga keerulised”
ja tavaline inimene ei suuda neid mõista. Tegelikult on finantsharidus
nagu iga teine oskus – see on õpitav ja omandatav samm-sammult. Pole
tarvis doktorikraadi majanduses, et aru saada eelarve koostamisest,
intresside toimimisest või investeeringu hajutamise põhimõttest. Tihti
hoiab inimesi tagasi hirm ebaõnnestuda
või teha vale otsus. Paraku viib otsustamatus sageli halvima
stsenaariumini: raha seiseb kasutult või kulub märkamatult ära, selle
asemel et töötada inimese kasuks. Tuleb rõhutada, et ka mitte otsustamine on otsus
– ja sedagi saab mõõta rahas. Näiteks kui inimene hoiab 10 000 eurot
lihtsalt pangakontol nullilähedase intressiga, kaotab ta 5% aastase
inflatsiooni korral viie aastaga ligi 2500 euro
väärtuses ostujõudu. Seda kaotust ei paista kuskilt otseselt, kuid see
on reaalne. Investeerides sama summa mõistlikult, oleks võimalik
vähemalt inflatsiooni vastu võidelda või isegi reaalkasumit teenida.
Oluline on mõista ka riskide tegelikku tähendust.
Risk ei võrdu teadmatuses pimesi tegutsemisega; riskiga saab teadlikult
toime tulla, kui on olemas teadmised ja plaan. Näiteks on suurimad
kaotajad tihti need, kes paanikaajal oma investeeringud müüvad või
pensionisäästud enneaegselt kulutavad. Hea näide on Eesti 2021. aasta
pensionireformi järel toimunu: teisest pensionisambast tehti raha
väljavõtmine võimalikuks ning iga viies sambaga liituja haaras kohe oma kogutud raha järele, lõpetades edasised sissemaksed eestipank.ee. Kolme aasta jooksul lahkus süsteemist lausa iga kolmas inimene, kes varem II sambas kogus eestipank.ee. Uuringud näitavad, et noorte (18–35 a) väljavõtjate puhul kulus saadud rahast keskmiselt 55% tarbimisele ja 40% laenude tagasimaksmisele, investeeringuteks jäi vaid väike osa eestipank.ee.
See tähendab, et valdav osa rahast, mis oli mõeldud vanaduspõlve
kindlustama, läks kohe kulutamisele – osteti tarbekaupu või tasuti
võlgu. Nii mõnigi noor sai lühiajaliselt küll kergendust (vähem
laenukoormat) ja rõõmu (rohkem tarbimist), ent loovutas sellega oma
tulevase pensioni arvelt märkimisväärse osa. Kaua kasvatatud raha kadus hetkega,
ning mis veelgi murettekitavam – paljud ei teadvustanud selle sammu
pikaajalisi tagajärgi. Eesti Panga analüüs näitas, et just madalama
sissetulekuga ja väiksema säästuga inimesed olid suurema tõenäosusega
need, kes raha välja võtsid, samas kui need, kellel oli juba
investeerimiskogemus või kolmanda samba pension olemas, jätsid suurema
tõenäosusega raha puutumata eestipank.ee. See on õpetlik: finantsteadlikumad inimesed hoidsid pikaajalist eesmärki silme ees,
samas kui vähese rahatarkusega inimesed langetasid otsuse, mis
kahjustab nende finantstulevikku. Niisugused lood kinnitavad, et
finantsharidus ei ole abstraktne asi – sellel on väga konkreetne mõju
inimeste käitumisele ja heaolule.
Soovitused finantshariduse edendamiseks ja hirmude vähendamiseks
Eesti rahva finantskirjaoskuse parandamiseks ja investeerimishirmude ületamiseks on vajalik süstemaatiline ja mitmetasandiline lähenemine.
Alljärgnevalt on välja toodud peamised soovitused, mis toetuvad nii
riiklikule strateegiale kui ka rahvusvahelisele parimale praktikale:
Finantsharidus juba noorest east alates:
Tuleks tagada, et rahatarkuse algõpetus jõuaks lasteni juba koolieelses
eas ning jätkuks järjest süvendatult läbi põhikooli ja gümnaasiumi.
Lasteaias ja koolis võiks mängulisel viisil õpetada raha väärtust,
säästmise harjumust ja lihtsaid majanduspõhimõtteid. Hilisemas
kooliastmes saab lisada praktilisi teadmisi eelarvestamisest,
intressist, laenu võtmisest ja investeerimise algtõdedest. Süsteemne õpe
kuni ülikoolini välja kindlustab, et noored astuvad ellu baasteadmistega, mis hoiavad ära rumalad veadfin.ee. Oluline on ka täiendõppe võimalused täiskasvanutele – kunagi pole hilja õppida rahatarkust juurde.
Igapäevased rahaoskused kõigile selgeks:
Rahatarkuse edendamisel ei piisa ainult teadmistest – vaja on ka
hoiakute kujundamist. Iga inimene peaks mõistma, kuidas koostada isiklik
või pere eelarve, kuidas eristada vajadusi soovidest ning kuidas
planeerida nii igakuiseid kulusid kui ka suuremaid eesmärke (näiteks
kodu ost, pensionisääst). Teadmisi tuleb soodustada kasutusse võtma:
julgustada inimesi pidama kulupäevikut, võrdlema hindu, otsima
soodsamaid alternatiive ja vältima impulssoste. Kui rahatarkus muutub
igapäevaelu osaks, on inimesed otsuste tegemisel kindlamad – näiteks ei
võeta kergekäeliselt kõrge intressiga kiirlaenu, vaid kaalutakse
alternatiive. Riiklik strateegia rõhutab, et inimesed peaksid oma
finantsteadmisi rakendama igapäevaelus nii lühi- kui pikaajaliste
otsuste tegemiselfin.ee. See hõlmab ka vajadusel abi küsimist – finantsnõustamine peab olema kättesaadav neile, kes ise lahendusi ei leia.
Hirmude kummutamine faktide ja positiivsete näidete abil:
Investeerimise ja finantsplaneerimise ümber tuleb hajutada müüdid. Siin
on tähtis roll nii meedial, koolitajatel kui ka eeskujudel. Tuleks
avalikult jagada edulugusid tavalistest inimestest, kes on näiteks läbi
järjepideva investeerimise suutnud koguda märkimisväärse pensionisäästu
või saavutanud finantsvabaduse. Samuti on kasulik näidata ajaloolisi andmeid – näiteks kuidas pikaajaline indeksinvesteering on peaaegu alati positiivse tootlusegaquantifiedstrategies.com,
või kuidas inflatsioon sööb raha väärtust, kui seda mitte töös hoida.
Numbrid nagu 94% tõenäosust teenida kasumit 10-aastase
investeerimisperioodi jooksulquantifiedstrategies.com
või konkreetsete ettevõtete muljetavaldavad kasvulood (nagu eelpool
mainitud Microsofti näide) mõjuvad veenvalt. Oluline on tuua info
inimesteni arusaadavas keeles – vältida liigset žargooni ning seletada
lahti terminid (nt “liitintress”, “diversifikatsioon” ehk hajutamine,
“volatiilsus” ehk hinnakõikumine jms) eluliste võrdluste abil. Kui
inimesed mõistavad,
mida risk tegelikult tähendab ja kuidas seda maandada, väheneb ka
asjatust hirmust tingitud halvatus. Siinkohal võivad aidata ka kogenud
praktikute nõuanded – näiteks mentorprogrammid või investeerimisklubid,
kus alustajad saavad õppida kogenumatelt.
Toetav ja turvaline finantskeskkond:
Inimesed julgevad investeerida ja oma raha kasvama panna vaid siis, kui
nad usaldavad finantssüsteemi. Seetõttu on vaja jätkata tööd selles
suunas, et finantsteenused oleksid läbipaistvad, lihtsasti arusaadavad
ja kuluefektiivsed. Eesti finantssektoris on viimasel ajal tehtud
edusamme – pangad on vähendanud investeerimistasusid, turule on tulnud
madalate kuludega pensionifondid ja kasvukontod, mis võimaldavad
alustada väga väikeste summadega. Riik peab omalt poolt jälgima, et
regulatsioonid kaitseksid tarbijat liigselt riskantsete või petlike
pakkumiste eest. Rahandusministeeriumi strateegia rõhutab
finantskeskkonna rolli: investeerimistooted peavad olema mõistlike
kuludega ja sisu poolest kergesti mõistetavad ning seadusandlus kaitsma
vajadusel tarbijat pettuste eestfin.ee. Kui inimesed näevad, et turul on ausad mängureeglid
ning võimalik on valida madala riskiga instrumente (näiteks
riigivõlakirjad, indeksfondid) ilma peidetud kuludeta, suureneb ka nende
julgus raha paigutada. Samuti peaks jätkuma tarbijate
finantsteadlikkuse tõstmine läbi järelevalveasutuste – Finantsinspektsioon ja Tarbijakaitse
võiksid aktiivselt teavitada avalikkust uutest ohtudest (näiteks
investeerimispettustest) ja anda nõu, kuidas end nende eest kaitstafin.ee.
Positiivse hoiaku kujundamine ja vastutustundlik eeskuju: Ühiskonnas laiemalt on vaja liikuda suhtumiselt "rahaasjadest ei räägita" suhtumisele "rahaasjad on elu loomulik osa".
See tähendab, et nii pereringis, koolis kui ka avalikus arutelus tuleks
rahatarkuse teemat käsitleda avatult ja häbimärgistamata. Lastele võiks
juba kodus õpetada lihtsaid finantstõdesid – näiteks taskuraha
andmisega koos selgitada säästmise vajalikkust. Samuti võiksid tööandjad
ja kogukonnad pakkuda finantsharidust (näiteks ettevõtted saaksid
korraldada töötajatele rahatarkuse koolitusi, kohalikud omavalitsused
rahakäsitsemise töötubasid jne). Oluline on ka eeskujude jõud:
kui lapsed ja noored näevad, et nende vanemad või tuttavad teevad tarku
rahalisi otsuseid – hoiavad säästuraha, investeerivad kasvõi väikese
osa palgast, ei upu võlgadesse tarbimise pärast – siis võtavad nad selle
mustri omaks. Riik on tunnustanud rahatarkuse edendajaid (toimuvad
rahatarkuse edendajate tunnustamised ja mentorprogrammid), mis aitab
tuua positiivsed eeskujud esilefin.ee. Tähtis on näidata, et finantsiline edukus ei tähenda ilmtingimata rikkaks saamist, vaid vastutustundlikku majandamist
– ka keskmise sissetulekuga pere saab targalt talitades luua endale
piisavad reservid ja investeeringud, mis pakuvad turvatunnet.
Kokkuvõte
Eesti rahva finantshariduse taseme tõstmine on investeering tulevikku,
mis tasub end ühiskonnale mitmekordselt ära. Mida teadlikumad on
inimesed oma rahaasjades, seda vähem satuvad nad võlakeerisesse või
langevad petuskeemide lõksu. Targemad otsused üksikisiku tasandil
tähendavad üheskoos ka tugevamat majandust ja kõrgemat heaolu taset
riigis tervikuna. Õnneks on viimastel aastatel finantskirjaoskuse
vallas astutud tõsiseid samme: olemas on riiklikud programmid, uuringud
kaardistavad kitsaskohti ning noorem põlvkond näitab üles
märkimisväärset huvi investeerimise ja säästmise vastufin.eefin.ee.
Samas ei saa loorberitele puhkama jääda – jätkuvalt on tuhandeid
peresid, kel puudub meelerahufond või pensionisääst; endiselt tehakse
emotsioonidel põhinevaid kulutusi, mida hiljem kahetsetakse; ikka veel
on levinud arusaam, et raha teemad on “kellegi teise mure”. Nende
barjääride ületamine nõuab järjepidevat harimist ja julgustamist.
Lõppkokkuvõttes
on sõnum selge: finantsharidus peab muutuma sama iseenesestmõistetavaks
nagu lugemisoskus. See on oskus, mis avab uksi – annab inimesele
vabaduse seada oma elus eesmärke ilma rahahirmuta, kaitseb teda
teadmatusest sündivate vigade eest ning võimaldab nautida paremat
materiaalset kindlustunnet. Eesti kui riigi ülesanne on jätkata
strateegilist tööd rahatarkuse edendamisel, toetades nii noori kui ka
täiskasvanuid õppeteekonnal. Igaüks meist saab aga juba täna teha sammu
rahatargema tuleviku poole – olgu selleks esimese investeeringu
tegemine, eelarve koostamine või finantsraamatu lugemine. Rahatark rahvas on tugev rahvas
ning finantsharidus on võti, mis aitab eestimaalastel jõuda
kaitsepositsioonilt julgelt edasiliikuvale, kindlustatud ja enesekindla
tuleviku suunas.
Allikad:
Rahandusministeerium – “Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise strateegia (Rahatark Eesti)” (strateegia eesmärgid ja suunad)fin.eefin.ee
Rahandusministeerium – Rahatarkuse strateegia sihiks on parem heaolutase (finantshariduse mõju inimeste kindlustundele ja elukvaliteedile)fin.ee
Rahandusministeerium – Rahatarkuse edendajate tegevused ja väljakutsed (investorklubid, meediasaated ning jätkuvad murekohad: võlglased, tarbimisharjumused)fin.eefin.ee
Kantar Emor (2023) – Eesti elanike rahatarkuse uuring (noorte kõrgem enesehinnang finantsteadmistes; investeerimine tõusutrendis noorte seas; noorte suurem digivahendite kasutus)fin.eefin.ee
Rahandusministeeriumi rahatarkuse uuringu kokkuvõte (2023) – Noorte rahatarkus ja säästmine (18–29-aastaste seas suurim säästjate osakaal; üldine säästmiskäitumine; sularaha hoidmise kasv ebakindluse tõttu)fin.eefin.ee
Statistikaamet – Tarbijahinnaindeksi muutus 2022 (inflatsioon 19,4%, raha ostujõu langus)stat.ee
Blogiartikli andmetel (viidates Akadeemia 2004) – Hüperinflatsioon Eestis 1992 (hinnatõus ületas 1000%, mõju säästudele)rahvuslane.blogspot.com
QuantifiedStrategies (2025) – “Probability of Losing Money in the Stock Market (10-year periods)”
(ajalooliselt ~94% tõenäosus jääda 10-a investeeringuga kasumisse;
S&P 500 keskmine tootlus ~10% aastas, ~6% p.a. reaalselt)quantifiedstrategies.comquantifiedstrategies.com
Macrotrends – Microsoft aktsia ajalooline tootlus (näide: $1000 investeering Microsofti IPO-l oleks väärt ~8,15 miljonit USD täna, s.o ~8147x kasv)macrotrends.net
LHV investeerimisrakenduse andmed (2025) – Suurfirmade aktsiate tootlus (Microsofti aktsia kõigi aegade tootlus ~+1632%; Oracle aktsia ~+1585%; Microsoft viimase 5 a tootlus ~+120%)
Eesti Pank (Merike Kukk, 2025) – II samba pensionireformi mõju noorte finantskäitumisele
(2021 septembris lahkus II sambast 1/5 kogujatest; 18–35a väljavõetud
rahast 55% kulutati, 40% maksti laene, vähe investeeriti;
finantskogemusega inimesed jäid suurema tõenäosusega sambasse edasi
koguma)eestipank.eeeestipank.eeeestipank.ee
Finantsharidus ja finantskirjaoskus Eestis: rahva maailmapilt, strateegiad ja näited
Sissejuhatus: Miks rahatarkus on oluline?
Finantskirjaoskus (ehk rahatarkus)
on tänapäeva ühiskonnas eluliselt tähtis oskus. See tähendab teadmisi
ja oskusi, kuidas rahaasju targalt korraldada – alates eelarve
pidamisest ja säästmisest kuni investeerimise ja pensioniks
valmistumiseni. Finantsiliselt haritud inimesed teevad läbimõeldumaid
rahalisi otsuseid, mis parandab nende isiklikku heaolu ning aitab
vältida võlakoormat ja finantsstressi. Rahatargad kodanikud panustavad ka riigi majandusedusse: osates enda raha asju korraldada, oskavad nad nõuda sama vastutust ka riigiltfin.ee. Teisisõnu, kogu ühiskonna jõukus ja stabiilsus kasvab, kui inimeste finantsteadmised on tugevadfin.ee.
Eesti on mõistnud finantshariduse
olulisust. Juba vanavanemate põlvest põlve on meile edasi antud teatud
rahalised tarkuseterad – näiteks vanasõnad „laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua” (ehk kerge raha kaob ruttu) ja „raha olgu loetud ja hobune seotud” (ehk rahaasjadel tuleb silm peal hoida)fin.eefin.ee. Need traditsioonilised tõed rõhutavad ettevaatlikkust ja võlgade vältimist.
Tänapäeva maailmas on aga rahaotsuste võimalused palju avardunud –
panganduse e-teenused, investeerimistooted ja laenuvõimalused on laiemad
kui kunagi varemfin.ee. See tähendab, et inimesed peavad tegema rohkem iseseisvaid otsuseid ja võtma suuremat vastutust oma finantskäitumise eestfin.ee. Seetõttu peab finantsteadmiste tase järele jõudma uuele ajastule – et igaüks saaks keerukamas rahamaailmas hakkama ning oskaks häid aegu kasutada selleks, et halbadeks aegadeks valmistudafin.ee. Üldteada tõde on, et headel aegadel tuleb luua puhver raskemateks perioodideks ning järjepidevalt õppida juurde uusi oskusi, et teha edaspidi targemaid rahaotsuseidfin.ee.
Eesti finantskirjaoskuse tase ja väljakutsed
Eesti noorte rahatarkuse tase on rahvusvaheliselt muljetavaldav. Viimases OECD PISA finantskirjaoskuse testis saavutasid Eesti 15-aastased noored maailmas esikohahm.ee.
Lausa 95% Eesti 15-aastastest omab rahatarkuse põhiteadmisi ning meie
noorte tulemused on viimase kuue aastaga märkimisväärselt paranenudhm.ee. Eesti õpilaste keskmine punktisumma (547) ületas selgelt OECD keskmise (505) – oleme esikohal, edestades Soomet ja Kanadathm.ee. On tähelepanuväärne, et rahatarkuse alased teadmised on noorte seas üsna võrdsed sõltumata soost, elukohast või kooli õppekeelest, kuigi eesti õppekeelega koolide õpilased saavutasid pisut kõrgema tulemuse kui venekeelsetes koolides õppijadhm.ee. See näitab, et baasharidussüsteem on suutnud finantsalaseid teadmisi noorteni viia suhteliselt laiapõhjaliselt.
Samas kerkib esile paradoks: noorte hea teoreetiline teadmine ei pruugi automaatselt kanduda üle täiskasvanuea finantskäitumissehm.ee.
Uuringud on näidanud, et ehkki 2012. aasta PISA testis kõrgeid kohti
saavutanud noored olid kolmeaastase järelvaatluse järel juba
täiskasvanuna teadmiste poolest tublid, ei peegeldunud see nende
rahalistes harjumustes – vähem kui pooled neist planeerisid 18-aastaselt
oma rahaasju rohkem kui üks kuu ette ja umbes pooled ei olnud viimase
aasta jooksul üldse raha säästnudhm.ee. See viitab, et teoreetiline teadmine üksi ei pruugi piisata, kui puuduvad distsiplineeritud harjumused ja motivatsioon seda teadmist elus rakendada.
Teiseks suureks väljakutseks on Eesti elanike liigne konservatiivsus ja vähene investeerimiskogemus.
Traditsiooniliselt on Eesti pered olnud väga riskikartlikud – paljud
eelistavad hoida raha kas lihtsalt arvelduskontol või sularahana, selle
asemel et seda investeerida. Aastate jooksul on olukord hakanud tasapisi
paranema: kui 2013. aastal omas vaid umbes 3–4% Eesti leibkondadest
aktsiaid või investeerimisfondide osakuid, siis 2021. aastaks oli see
osakaal kasvanud umbes 8–9% juurdehaldus.eestipank.ee. Nooremate perede seas oli kasv eriti kiire – 16–34-aastaste majapidamiste hulgas kolmekordistus aktsiatesse investeerijate osakaal vaid nelja aastaga (2017–2021), tõustes ~4% pealt 13% juurdehaldus.eestipank.eehaldus.eestipank.ee.
See viitab, et huvi investeerimise vastu on tõusuteel (mõjutatuna mh
pensionisüsteemi reformist ja investeerimisteemade laiemast
kajastusest), kuid siiski ei investeeri endiselt valdav osa Eesti peredest oma sääste väärtpaberitesse.
Võrreldes euroala keskmisega jõudis Eesti 2021. aastaks küll järele –
näiteks aktsiatesse investeerivate leibkondade osakaal (~9%) oli lõpuks
samas suurusjärgus kui euroalal keskmiselthaldus.eestipank.eehaldus.eestipank.ee –, ent hoiused moodustavad ikka lõviosa leibkondade finantsvaradest. See on märk sellest, et finantsriskide võtmist peljatakse ja eelistatakse harjumuspäraseid, madala riskiga valikuid.
Riskikartlikkus avaldus selgelt ka
viimaste aastate sündmustes. Näiteks kui 2021. aastal anti inimestele
võimalus väljuda II pensionisambast (kogumispensionist) ja võtta kogutud
raha välja, kasutas seda võimalust väga suur hulk inimesi. Analüüsid
näitavad, et pensionisäästude ennetähtaegset väljavõtmist otsustasid
sagedamini just madalama finantsteadmiste tasemega ja kõrgema
riskikartlikkusega inimesedhaldus.eestipank.ee. Teisisõnu, need, kes ei uskunud pikaajalisse investeerimisse või kartsid tururiske, lahkusid süsteemist märksa tõenäolisemalthaldus.eestipank.ee.
See kinnitab, et puudulik finantsharidus koos ebakindla maailmapildiga
(usalduse puudumine pensionisüsteemi või investeerimise vastu) võib viia
otsusteni, mis lühikeses plaanis tunduvad ahvatlevad, kuid pikas plaanis võivad inimese enda rahalist kindlustunnet vähendada.
Kolmas murekoht on finantspettuste kasv ja usalduse küsimus finantskeskkonna vastu.
Eesti inimesed on viimastel aastatel langenud mitmesuguste
investeerimiskelmuste ohvriks; näiteks registreeriti 2019. aastal sadu
investeerimispettusi, mille kahjud ulatusid kokku ~3,4 miljoni euroni,
ning 2020. aastal kasvas pettuste kahju Eestis juba umbes 5,6 miljoni euronifin.ee.
Säärased juhtumid õõnestavad inimeste usaldust ametlike finantsteenuste
vastu – kui uudised räägivad petuskeemidest, tekib osal inimestel
tunne, et investeerimine ongi ohtlik või et pangad pole piisavalt
turvalised. Mõned võivad selle tõttu eelistada oma sääste „padja all”
hoida või vältida täiesti investeerimist, kartes eksimist. Samuti on paljudel peredel halbu kogemusi võlgadega
– Eestis on tuhandeid inimesi, kelle vastu käib täitemenetlus seoses
maksmata laenude või arvete tõttu. See kõik rõhutab vajadust nii
tugevama finantshariduse järele (et inimesed tunneksid ära liiga hea
lubadusega petuskeemid ja oskaksid vältida võlalõkse) kui ka
usaldusväärse finantskeskkonna järele (et tarbijad saaksid lihtsalt
võrrelda teenuseid, mõistaksid oma õigusi ja kohustusi ning julgeksid
abi küsida).
Inimeste hoiakud, uskumused ja maailmapilt rahaga ümberkäimisel
Paljud finantskäitumise probleemid on seotud inimeste hoiakute ja maailmavaatega,
mis on kujunenud aastate ja põlvkondade jooksul. Eesti finantshariduse
strateegia analüüs tõi ekspertide abiga esile, et pelgalt teadmistest ei
piisa – oluline on, kuidas inimesed suhtuvad rahasse ja milliseid harjumusi nad on endale kujundanudfin.eefin.ee. Sageli on just psühholoogilised barjäärid
need, mis takistavad rahatarkuse rakendamist igapäevaelus.
Alljärgnevalt on välja toodud peamised hoiakutega seotud kitsaskohad,
mis pidurdavad eestlaste finantskäitumise paranemist:
Lühinägelikkus ja vähene motivatsioon: Paljud inimesed ei ole motiveeritud pikaajalisi plaane tegema ega rahaasju hoolikalt korraldama, sest sellise käitumise tulemused ei ole kohe nähafin.ee.
Kaugem tulevik tundub ebakindel ja udune, mistõttu lükatakse tõsisem
finantsplaneerimine pidevalt edasi. Näiteks noored pered võivad küll
teada, et pensioniks tuleks koguda, kuid konkreetsete sammude astumine
jääb paremaid aegu ootama, kuna tänased vajadused (või soovid) tunduvad
pakilisemad.
Raha teema tabustatus ja enesekindluse puudumine: Traditsiooniliselt on Eestis (nagu paljudes kultuurides) peetud raha-asjadest rääkimist pigem tabuks. Rahalistest muredest või palgast ei räägita sageli isegi pereringis – näiteks 40% Eesti noortest on öelnud, et pole kunagi oma perega arutanud eelarve pidamise või majandusuudiste teemalhm.ee. See vaikus tähendab, et noored ei näe kodus rahaasjade planeerimise eeskuju. Lisaks kalduvad inimesed tihti arvama, et “ma saan ise ka hakkama” või “mul on juba piisavalt teadmist”, mistõttu ei otsita aktiivselt uut infot juurde. Uuringutes on täheldatud, et tihtilugu ei hinnata oma rahatarkuse lünki piisavalt suureks, et see sunniks midagi ette võtmafin.ee. Kui inimene arvab ekslikult, et tema rahakorraldus on niigi küllalt hea, puudub impulss muutusteks.
Investeerimishirm ja riskide tajumine:
Ajalooline kogemus ja harjumused mõjutavad tugevalt tänaseid hoiakuid.
Nõukogude ajal ei olnud tavainimestel üldse võimalust aktsiatesse
investeerida ning 1990ndate ebastabiilsel üleminekuajal kaotasid paljud
oma säästud hüperinflatsioonis või pankade maksejõuetuse tõttu. Pole
ime, et vanemas generatsioonis on juurdunud umbusk investeerimise vastu – seda nähakse pigem “kasiino” või “rikaste mängumaana”, kus tavaline inimene võib kõik kaotada. Strateegia uuringud kinnitavad, et rahateemat peetakse endiselt paljuski riskantseks ja ebakindlaks: investeerimist nähakse millegi ohtlikuna ning inimesed kardavad, et neil pole piisavalt teadmisi õigete valikute tegemiseksfin.ee. Samuti kardetakse “valesti teha”
– finantstoodete valik on lai ja seepärast jäetakse tihti keerulisemad
otsused (näiteks investeerimisvõimaluse valimine) pigem üldse tegemata,
kuna kardetakse eksidafin.ee.
See on paradoksaalne, sest otsust tegemata jättes võtab inimene
tegelikult samuti riski – nimelt riski, et raha kaotab väärtust või jääb
võimalus kasutamata.
Kohene tarbimine vs tulevikuplaanid: Eesti elanikud puutuvad iga päev kokku tugevate tarbimissoodustustega. Reklaamikampaaniad ja ühiskondlikud tarbimisnormid kutsuvad kulutama kohe ja palju, tihti emotsiooni ajelfin.ee.
Laenutooted (näiteks järelmaksud, kiirlaenud) lubavad hetkelised soovid
kohe täita ning see on paljude jaoks muutunud tavapäraseks käitumiseks.
Kulutatakse täna ja makstakse homme – kuid paraku võib niisugune
harjumus viia võlgadesse või vähemalt pideva null-seisuni, kus sääste ei
tekigi. Edasilükatud rahulolu oskus
on nõrk: inimesi on raske veenda loobuma tänasest impulsiivostust
abstraktse homse hüvangu nimel. See hoiak on suuresti vastuolus
rahatarkuse põhimõtetega, mis rõhutavad säästmise ja investeerimise
vajalikkust tuleviku kindlustamiseks.
Madal maksuteadlikkus ja süsteemi mõistmine: Veel üks maailmapildiline aspekt on arusaam riigi rahandusest ja maksudest. Paljud inimesed ei mõista maksude rolli – näiteks ei saada aru, miks on vaja makse maksta või kuidas mõjutab “ümbrikupalk” kogu ühiskondafin.ee. Tihti arvatakse, et brutopalgast tööandja poolt makstud maksud on “riigi asi”
ning enda teenitud tulu kuulub sajaprotsendiliselt endale. Selline
arusaam võib viia ebarealistlike ootusteni riigi suhtes (nt loodetakse
kõrgeid pensione ja hüvesid, samas ise makse minimaalselt panustades)
või riskantse käitumiseni (nõustutakse ümbrikupalgaga, mõistmata
tagajärgi). Maksualane kirjaoskus on osa finantskirjaoskusest – inimesed
peaksid mõistma, et maksud on paratamatud ja nende maksmata jätmisel on tagajärjed, mis võivad lõpuks neid endid negatiivselt mõjutada (näiteks nõrgem sotsiaalkaitse).
Eeltoodud hoiakute muutmine on aeglane ja järjepidev protsess.
Hoiakud ja harjumused süvenevad vanuse kasvades, mistõttu on eriti
oluline pöörata tähelepanu nooremale põlvkonnale – et kujundada õiged
arusaamad juba varakultfin.ee. Positiivne on aga see, et viimasel ajal on ka täiskasvanute seas rahatarkuse teema populaarsemaks muutunud. Avalikud finantsteemalised üritused, koolitused ja investeerimisklubid on osalejaid täis; erinevad autorid ja blogijad (nt rahandusblogid, rahatarkuse raamatud) on kogunud tuntustfin.ee. Samuti on tekkinud aktiivsed kogukonnad sotsiaalmeedias – näiteks Facebookis tegutsevad grupid nagu “Kogumispäevik” või “Finantsvabadus”, kus tavalised inimesed jagavad üksteisele nõu ja kogemusifin.ee. Huvitaval kombel tunnevad paljud õppijad end neis kogukondades mugavamalt, sest saavad õppida mitte-ekspertidelt ehk sarnase taustaga inimesteltfin.ee. See vähendab hirmu rumalana näida ja julgustab küsimusi küsima. Kokkuvõttes on mõtteviiside muutmine
finantshariduse vallas sama oluline kui faktiteadmiste jagamine – vaja
on kultuurinihet, kus rahatark käitumine muutub normiks ja rahaasjadest
rääkimine on sama tavaline kui ilmast.
Riiklik strateegia finantshariduse edendamiseks
Et parandada Eesti elanike
finantskirjaoskust, on käivitatud mitmeid laiapõhjalisi algatusi.
Rahandusministeeriumi eestvedamisel loodi Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia aastateks 2021–2030, hüüdlausega “Rahatark Eesti”fin.eefin.ee. See strateegia on ühine raamistik,
mis seab finantshariduse valdkonnas konkreetsed eesmärgid ning koondab
erinevad osapooled (riik, koolid, pangad, ülikoolid, erasektor) ühise
sihi nimel pingutamafin.ee. Strateegia visioon on, et rahatarkus jõuaks iga Eesti inimeseni ning muutuks igapäevaseid otsuseid tehes tavapäraseks osaks meie mõtteviisistfin.ee. Samuti tahetakse luua toetav keskkond, mis julgustaks inimesi finantsotsuseid langetama, mitte ei heidutaks neid keerukuse või usaldamatuse tõttufin.ee.
Strateegia elluviimine on ühine pingutus: selles löövad kaasa nii
riigisektor (ministeeriumid, ametid) kui ka erasektor (pangad,
kindlustusseltsid, ettevõtlusorganisatsioonid), samuti
mittetulundussektor ja haridusasutusedfin.ee.
Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkond, kuhu kuuluvad pankade
esindajad, aitab strateegiat ellu viia – pankade liit osaleb rahatarkuse
strateegia tegevustes, koordineerib iga-aastast Rahatarkuse kuud, valmistab ette ühisprojekte õpilaste ja õpetajate rahatarkuse edendamiseks, koostab õpetajatele õppematerjale ning jagab parimaid praktikaid finantshariduse alalpangaliit.ee. Selline koostöö tagab, et finantsharidus ei ole ühe institutsiooni projekt, vaid kogu ühiskonna ühine eesmärk.
Strateegia raames on välja toodud viis suurt arengusuunda või valdkonda, millele tuleb tähelepanu pööratafin.ee: haridus, inimeste uskumused ja hoiakud, finantskeskkonna usaldusväärsus, erinevate sihtrühmade spetsiifika ning koostöö ja koordineerimine.
Juba eelmises alapeatükis käsitlesime hoiakute ja uskumustega seonduvat
ning finantskeskkonna usaldusväärsuse olulisust. Järgnevalt vaatleme
lähemalt hariduse valdkonda ja sihtrühmade kaasamist strateegia raames.
Haridus on ilmselt kõige suurema mõjuga valdkond finantskirjaoskuse parandamiselfin.eefin.ee.
Just haridussüsteemi kaudu on võimalik jõuda igas vanuses inimesteni
ning kujundada rahatark käitumine maast madalast. Strateegia rõhutab, et
õpilased on üks tähtsamaid sihtrühmi – nemad on homsed täiskasvanud, kes hakkavad tegema rahaotsuseid nii oma isikliku toimetuleku kui ka riigi majanduse huvidesfin.ee. Kuna noorte hoiakud ja teadmised on alles kujunemisjärgus, on neid võimalik õigeaegselt suunata ja vormidafin.ee.
Kui koolis rahatarkusest räägitakse, kandub arutelu tihti ka koju –
lapsed võivad algatada vestlusi raha teemal oma vanemate ja sugulastega,
mõjudes seeläbi harivalt ka vanemale põlvkonnalefin.ee.
Eesti haridussüsteemis on rahatarkuse teemad viimastel aastatel üha enam tähelepanu all. Juba algklassides ja isegi lasteaias soovitatakse alustada lihtsate rahaoskuste õpetamistfin.ee. Näiteks rahatarkuse strateegia uuringus rõhutati, et finantshariduse andmisega tuleks alustada varakult, tuues teemat mänguliselt sisse juba eelkoolieas ning süvendades järk-järgult põhikoolis ja gümnaasiumisfin.ee. Selle tarbeks on Tallinna Ülikooli ja TalTechi teadlased koos praktikute ja õpetajatega välja töötanud rahatarkuse õpiväljundid iga vanuseastme jaoks – määratletud on, mida peab laps või noor oskama rahateemadest lasteaiast alates, I, II, III kooliastme ja gümnaasiumi lõpuksfin.eefin.ee.
Teemavaldkonnad on muuhulgas: raha ja maksevahendid, tulud, kulud,
eelarve ning investeerimine, laenud ja krediit, jätkusuutlik majandaminefin.ee. See tähendab, et õppekavadesse integreeritakse süsteemselt rahatarkuse alused,
et noored saaksid vanusele vastavat finantsharidust. Oluline on, et
õpetajad oleksid selleks hästi toetatud: strateegia rõhutab vajadust arendada õpetajate väljaõpet ja motivatsiooni,
pakkuda neile lihtsasti kasutatavaid ja ajakohaseid õppematerjale (sh
vene keeles) ning selgeid õpieesmärke, mille poole püüeldafin.ee. Õpetajate valmisolek ja julgus rahateemasid kas eraldi ainena või lõimitult käsitleda on võtmetähtsusegafin.ee. Seetõttu toimuvad näiteks õpetajate rahatarkuse mentorklubid
ja seminarid, kus pedagoogid saavad finantsteemadel teadmisi juurde
ning vahetavad kogemusi (neid korraldatakse Haridusministeeriumi ja
Pangaliidu koostöös)vorumaa.eepangaliit.ee.
Hea märk on seegi, et õpetajate seas on huvi suur – viimasel ajal on
rahatarkuse koolitustele ja mentorklubidesse registreerunud rekordarv
õpetajaid üle Eestiarenguagentuur.ee.
Lisaks formaalharidusele pööratakse tähelepanu ka täiskasvanute finantsharidusele
ja erinevatele sihtrühmadele. Strateegias rõhutatakse, et inimeste
vajadused on erinevad: mõnel jääb puudu investeerimisalast teadmist,
teisel hoopis oskusi võlgade ohjamiseksfin.ee. Seetõttu tuleb läheneda eri sihtrühmadele spetsiifiliselt. Näiteks:
Noored täiskasvanud
(20–30ndates) võivad vajada teadmisi, kuidas alustada investeerimist
või koguda esimese kodu sissemakseks. Nendeni jõutakse lisaks koolile ka
läbi sotsiaalmeedia kampaaniate, noorteürituste (nt Investeerimisfestivalid, rahapäevad ülikoolides) ning pankade ja startup-kogukonna ettevõtmiste.
Kesk- ja vanemaealised
võivad vajada nõu pensioni planeerimisel ja kogumisotsuste langetamisel
(nt II ja III pensionisamba teemal). Neile on suunatud näiteks
Pensionikeskuse teavitustööd ja Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee, kust saab lihtsas keeles infot investeerimisvõimaluste, pensionifondide ning kindlustuse kohtafin.ee.
Samuti pakuvad pangad investeerimiskoolitusi oma klientidele ning
laiemalt ühiskonnas on populaarsust kogunud ka pangaliidu korraldatav veebikonverents “Rahatarkuse kuu”, kus ekspertid jagavad nõuandeid.
Võlgnikud või toimetulekuraskustes inimesed
on eraldi sihtrühm, kellele on oluline pakkuda tasuta võlanõustamist ja
koolitust eelarve koostamiseks. Eestis on igas omavalitsuses seadusega
ette nähtud võlanõustamisteenus, kuid selle kättesaadavus ja kvaliteet
vajavad parandamist. Rahandusministeerium ja sotsiaalvaldkonna asutused
püüavad tagada, et rohkem abivajajaid jõuaks nõustamisele enne, kui
võlad üle pea kasvavad.
Vene keelt kõnelev elanikkond: Strateegias on rõhutatud vajadust pakkuda finantshariduse materjale ka vene keelesfin.ee,
et infot jaguks võrdselt kõigile. Seetõttu tõlgitakse õppematerjale,
minuraha.ee ja Maksu- ja Tolliameti lehed on kakskeelsed jne. PISA testi
tulemuste põhjal on vene õppekeelega koolide õpilaste rahatarkus samuti
paranenud ja läheneb eestikeelsete tasemelehm.ee, mis näitab õigete meetmete mõju.
Riiklik finantshariduse programm teeb tihedat koostööd ka erapartneritega.
Pankadel on motivatsioon oma kliente harida – rahatark klient kasutab
teenuseid teadlikumalt ja vastutustundlikumalt. Näiteks on mitmed pangad
loonud investeerimisäppe ja -platvorme (nt LHV “Kasvukonto”, Swedbanki
ja SEB investeerimisvõimalused) koos juhendmaterjalidega, mis õpetavad
samm-sammult investeerimist alustama. Samuti korraldavad pangad koolides
külalistunde ja koolitusi: on olnud projekte, kus pangatöötajad
õpetavad abiturientidele rahatarkust (Pangaliidu programmid “Pangad
koolis” jne)pangaliit.ee. Lisaks on Eestis aktiivsed mitmed organisatsioonid nagu Junior Achievement (toetab õpilasfirmade programmi) ja Arenguseire Keskus,
mis teevad programme noorte ettevõtlus- ja rahatarkuse arendamiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium viib koos ettevõtlusprogrammi Edu ja Tegu raames ellu ettevõtlus- ja finantshariduse projektehm.ee.
Üldjoontes on strateegia eesmärk, et iga
Eesti inimene – olenemata vanusest, haridusest või sissetulekust –
saaks vajalikud rahatarkuse teadmised ja leiaks end ümbritsevast
keskkonnast toe nende rakendamiseksfin.ee.
See tähendab, et finantsharidus ei piirdu ainult koolitunniga, vaid
jätkub kogu elu: alates koolipingist kuni töökohapõhise
täiendkoolituseni, meedia kaudu õppimiseni ja vajadusel
nõustamisteenusteni.
Praktilised rahatarkuse põhimõtted ja näited
Teooria ja strateegiad on olulised, kuid sama tähtis on praktiliste põhimõtete meelde tuletamine,
mis aitavad igapäevaelus rahaliselt targemaid otsuseid teha.
Alljärgnevalt toome välja mõned olulisemad rahatarkuse põhimõtted ning
illustreerime neid selgete näidete ja põhjendustega:
Investeeri pikaajaliselt ja ole kannatlik: Ajalugu on korduvalt näidanud, et pikemaajaline investeerimine annab suurema tõenäosusega positiivse tulemuse. Finantsturud kõiguvad – kord on tõusud, kord langused –, ent mida pikem on investeerimisperiood, seda rohkem tasanduvad lühiajalised kõikumisedseb.ee. Enamik eksperte soovitab börsiinvesteeringuid teha vähemalt 5–10 (või isegi 20) aasta perspektiivigaseb.ee.
Näiteks, kui oleksid investeerinud 10 aastat tagasi igakuiselt väikesi
summasid laiapõhjalisse indeksfondi või suurettevõtete aktsiatesse,
oleks su portfelli väärtus tänaseks suure tõenäosusega tublisti kasvanud
– hoolimata vahepealsetest turukriisidest. Pikaajaline statistika
maailma aktsiaturgudelt kinnitab seda: ajalooline keskmine tootlus on olnud positiivne,
jäädes näiteks USA turul umbes 7–8% aastas kanti (kuigi mineviku
tootlus ei garanteeri tulevikus sama). Oluline on meeles pidada, et turud paratamatult kõiguvad – on häid aegu ja halbu aegu – kuid kannatlik investor saab turu tõusudest varem või hiljem kasuseb.ee. Seetõttu ei tasu paanikasse sattuda ajutistest langustest.
Väldi emotsioonidel põhinevaid otsuseid: Rahamaailmas on suurimad vaenlased hirm ja ahnus.
Langusperioodidel on loomulik tunda hirmu – kui investeeringud on
miinuses, tahaks kohe kõik maha müüa. Samuti ajab kiire tõus ahneks –
tekib soov kiirelt kasum välja võtta või vastupidi, kogu raha
tipphinnaga turule paisata. Paraku on emotsioonide ajel tehtud otsused sageli kahjulikud. Nagu SEB finantsekspert tabavalt märgib, ei tohiks tormata aktsiaid müüma ainuüksi hirmu pärast ega ka eufoorias liigseid riske võttaseb.ee.
Turgu ajastada on väga raske – keegi ei suuda täpselt ette ennustada,
millal põhjast tõus algab või tipust langus. Kui müüd valel ajal
(paanika põhjas) ja sisened tagasi valel ajal (alles siis, kui tõus on
juba toimunud), võid ilma jääda suurest osast võimalikust tulustseb.eeseb.ee. Seega on rahu säilitamine ja plaanist kinnipidamine kriitilise tähtsusega. Üks nipp on ignoreerida lühiajalisi hinnakõikumisi, eriti kui sa ei ole professionaalne päevakauplejaseb.ee. Tuleta endale meelde oma pikaajalisi eesmärke – kas sa kogud pensioniks, kodulaenu sissemakseks või lapse hariduseks – ning ära lase igapäevauudistel ja emotsioonidel end rajalt kõrvale juhtida.
Kui turud on rahutud, keskenduvad kogenud investorid fundamentaalsetele
näitajatele (ettevõtete tulemused, majanduse väljavaade) ning teavad,
et paanika on mööduvseb.ee.
Hajuta riske: Üks kuldreegel rahatarkuses on “ära pane kõiki mune ühte korvi”. See tähendab, et investeeringuid tuleks hajutada erinevate varaklasside, sektorite ja geograafiliste piirkondade vahel, et vähendada ühe suure kaotuse riskiseb.ee.
Näiteks, kui kogu sinu raha on vaid ühe ettevõtte aktsiates, sõltub su
edu täielikult selle firma käekäigust – kui firmal läheb halvasti,
kannatab kogu su portfell. Paljud uuringud (ja ka lihtne loogika)
kinnitavad, et paljudesse eri ettevõtetesse investeerimine on pika aja jooksul kindlam ja stabiilsem viis tulu teenida,
võrreldes vaid ühe-kahe aktsia omamisega. Eesti 2023. aasta rahatarkuse
uuringus küsitigi inimestelt sellist väidet, kas ühe firma aktsia on
pikaajaliselt kindlam kui mitme erineva aktsia omamine – õigeks peetakse
loomulikult mitmekesist portfelli omamisthaldus.eestipank.ee.
Hajutada saab lisaks aktsiatele ka varaklasse: osa raha hoitakse
näiteks indeksfondides, osa võlakirjades, osa kinnisvaras, osa pankade
hoiustel. Korralik hajutamine aitab pikas perspektiivis tootlust kasvatada stabiilsemalt, kuna ühe investeeringu ebaõnnestumist kompenseerib teise edukusnordenbladet.eeinvestor.ee. Samuti tasub hajutada ajas – investeerida regulaarselt, näiteks iga kuu kindel summa, sõltumata turu hetkeolukorrastseb.ee.
Nii ostad kord odavamalt, kord kallimalt, kuid pikas plaanis on su
keskmine ostuhind soodsam ning sa väldid riski, et paigutad kogu raha
just enne suurt langust turuleseb.ee. See strateegia, tuntud ka kui ajaliselt hajutamine, on väikeinvestorile väga sobiv lähenemine, aidates vältida vale ajastuse riski.
Planeeri eelarvet ja kuluta teadlikult: Üks finantskirjaoskuse aluspõhimõte on kulutada vähem, kui teenid,
ning panna ülejääk endale tööle (säästudesse või investeeringutesse).
See nõuab eelarve koostamist ja kulude-tulude jälgimist. Lihtne nõuanne
on 50/30/20 reegel: umbes 50% tuludest hädavajalikele kuludele, 30%
soovidele ning vähemalt 20% säästudeks ja investeeringuteks. Iga pere
olukord on erinev, kuid oluline on, et iga kuu tekiks kasvõi väikene positiivne jääk,
mille saad kõrvale panna. Selleks võib osutuda vajalikuks üle vaadata
oma tarbimisharjumused: eristada vajadused (arved, toit, elamine)
soovidest (järjekordne vidin, luksuskaup) ning vältida impulssoste. Kui reklaamid ja “osta kohe!” sõnumid kutsuvad kulutama, proovi rakendada ootereeglit
– näiteks lükka suurema ostu tegemine nädalaks edasi ja vaata siis, kas
vajadus on endiselt alles. Sageli impulsi ajel tekkinud soov lahtub
ning nii hoiad raha kokku. Veel üks nipp on võrrelda hindu ja tehingutingimusi:
paljud inimesed võtavad laenu või liisivad toote esimese pakkumise
peale, süvenemata intressimääradesse või lisatasudesse. Tarbijakaitse ja
Finantsinspektsioon on rõhutanud, et krediiditooteid valides tuleks alati võrrelda mitut pakkumist ja vaadata krediidi kulukuse määra, et leida soodsaim lahendusfin.ee.
Paraku mugavusest või teadmatusest seda tihti ei tehta, mis toob kaasa
tarbetult kallid laenukulud. Finantsharidus püüab inimestele selgeks
teha, et nutikas tarbimine – enne mõtle, siis kuluta – jätab peresse rohkem raha alles ning parandab elukvaliteeti pikemas perspektiivis.
Valmista end ette paratamatuteks olukordadeks: Elus on vähe garantiisid, kuid mõningaid paratamatusi teame ette – näiteks seda, et ootamatused juhtuvad (auto läheb katki, tekib tervisekulu, kaotad töökoha majanduskriisis) ning et inimestel tuleb ühel päeval tööelust pensionile jääda. Finantsiliselt tark inimene valmistub vältimatuteks sündmusteks aegsasti ette. Soovitatav on omada hädaabifondi
– vähemalt 3–6 kuu elamiskulude summas säästusid, mis on kiiresti
kättesaadavad likviidses varas (nt hoiusel). See puhver on nagu
turvavõrk, mis aitab rasketel aegadel (nt sissetuleku katkemisel)
vältida võlgadesse sattumist või paanikamüüke investeeringutest halval
ajal. Samuti on paratamatu, et inimene vananeb – pensionipõlveks
valmistumine on finantstarkuse oluline osa. Mida varem hakkad pensioniks koguma, seda kergemini saavutad vajaliku summa,
sest aega on rohkem ja liitintress jõuab oma tööd teha. Riiklik pension
üksi tõenäoliselt ei taga harjunud elustandardit, mistõttu on tark
kasutada ka vabatahtlikke kogumislahendusi (III sammas, investeeringud
jms). Strateegia rõhutab, et inimesi tuleks julgustada mõtlema pikemale
tulevikule – näiteks teadvustama, kuidas tänased säästmise või kogumise otsused mõjutavad elujärge 10–20 aasta pärastfin.ee. Samuti on paratamatu, et finantsturgudel esineb kriise: “headel aegadel tuleb valmistuda kehvemateks” – see vana tõde kehtib ka tänapäevalfin.ee.
Seega tasub buumiajal raha kõrvale panna, mitte kogu ülejääki kohe ära
kulutada, et siis majanduslanguse tulles oleks tagavara olemas.
Õpi pidevalt ja küsi nõu:
Finantsmaailm muutub kiiresti – tulevad uued tehnoloogiad (näiteks
ühisrahastus, krüptovarad), muutub majanduskeskkond (intressimäärad
tõusevad-langevad) ja koos sellega ka parimad praktikad
investeerimiseks-säästmiseks. Seetõttu on elukestev õppimine
rahatarkuse vallas väga oluline. Inimesed peaksid olema uudishimulikud
ja avatud uuele teabele. Nagu rahandusminister strateegia eessõnas
soovis: Eesti inimestel
võiks jätkuda distsipliini, julgust ja uudishimu oma rahatarkuse
teadmisi järjekindlalt juurde õppida ning neid ka praktikas rakendadafin.ee. Distsipliin viitab sellele, et tuleb järjepidevalt oma plaanist kinni hoida (näiteks igakuiselt raha kõrvale panna, isegi kui mõni kuu on keerulisem). Julgus
on vajalik, et võtta ette uusi samme – olgu see esimene investeeringu
tegemine, palgaläbirääkimine tööandjaga või abi küsimine spetsialistilt,
kui ise kõigega toime ei tule. Ja uudishimu
on edasiviiv jõud, mis tagab, et me ajaga sammu peame: uute võimaluste
kasutamiseks (näiteks uue investeerimisäpi proovimine) või uute ohtude
vältimiseks (näiteks teadlikkus uuematest petuskeemidest) peame olema
kursis finantsmaailma arengutega. Täna on selleks palju võimalusi – saab
lugeda raamatuid, jälgida majandusportaale, võtta osa veebikoolitustest
või kasvõi kasutada riigi poolt pakutavaid simulatsioone ja
kalkulaatoreid (nt Statistikaameti ostujõu kalkulaator, mis näitab kuidas inflatsioon raha väärtust mõjutab, või minuraha.ee investeerimiskalkulaatorid). Oluline on, et inimesed julgelt küsiksid nõu,
kui nad millestki aru ei saa. Finantsinspektsioon ja pangad pakuvad
tasuta nõu (nt Finantsinspektsiooni infotelefon, pankade
kliendinõustajad). Tihti peetakse ekslikult küsimusi rumaluse märgiks,
kuid tegelikult on rumal ainult see, kes häbeneb küsida ja teeb siis
teadmatusest vale otsuse. Parem on otsida infot ja konsulteerida – olgu
sõprade, ekspertide või kasvõi internetifoorumite abil –, kui minna pea
ees tundmatus kohas vette.
Lõpetuseks, finantskirjaoskuse parandamine on ühiskondlikult ja individuaalselt tasuv investeering.
Finantsharidus ei ole üksnes kooliprojekt, vaid elu kestev teekond.
Eesti on astumas õiges suunas – riiklik strateegia, koolide ja pankade
koostöö, noorte silmapaistvad teadmised PISA testides ning kasvav avalik
huvi rahatarkuse vastu on kõik positiivsed märgid. Samas seisavad meie
ees ka tõsised väljakutsed: kuidas murda juurdunud hoiakuid
(liigne ettevaatlikkus, tarbimiskultus, rahaasjade pelgamine) ning
kuidas jõuda nende inimesteni, keda tavaline investeerimisjutt ei
kõneta. Vastus peitub mitmekülgses lähenemises
– harida nii noori kui vanu, pakkuda praktilisi tööriistu ja
nõustamist, kujundada soodustav keskkond (nt läbipaistvad finantsturud,
tarbijasõbralikud teenused) ning hoida teemat ühiskonnas üleval. Iga
inimene saab astuda väikseid samme: alustada eelarve koostamisest,
lugeda mõni rahatarkuse raamat või artiklikogumik, teha kasvõi üks väike
investeering prooviks. Aja jooksul kogunevad neist väikestest sammudest
suured edasiminekud. Rahatark Eesti ei ole enam pelgalt unistus – nagu strateegiadokument rõhutab, saame selle ühiselt teoks tehafin.ee.
Kui eestlased on haritud ja teadlikud rahaküsimustes, võidame sellest
lõpuks kõik: inimesed ise on jõukamad ja kindlustatumad ning kogu Eesti
majandus on tugevam ja vastupidavam.
Viited:
Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – rahandusministri eessõna (lk 3–4)fin.eefin.ee.
Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – strateegia eesmärgid ja koostöö põhimõtted (lk 4–5)fin.ee.
Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – hariduse valdkonna ülevaade (lk 9–10)fin.eefin.ee.
Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – inimeste hoiakute ja käitumisega seotud kitsaskohad (lk 12–14)fin.eefin.ee.
Rahandusministeerium. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia 2021–2030 – peamised hoiakutest tulenevad probleemid (lk 14)fin.ee.
Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal – PISA 2018 finantskirjaoskuse tulemuste kokkuvõtehm.eehm.ee.
Eesti Pank (2023). Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. a uuringu tulemused – finantsvarade omamismäärade kasv (lk 21–22, tabel 7)haldus.eestipank.eehaldus.eestipank.ee.
Eesti Pank (2023). Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2021. a uuringu tulemused – riskikartlikkuse ja finantskirjaoskuse seos pensionisamba otsustes (lk 37)haldus.eestipank.ee.
SEB (2025). Investeerimise ABC – viis tähtsamat printsiipi heitlikul ajal – pikaajalise investeerimise eelisedseb.ee, regulaarne investeerimine ja hajutamineseb.eeseb.ee, emotsioonide ohjeldamise vajadusseb.ee.
Eesti Pangaliit. Finantskirjaoskus – Pangaliidu finantshariduse tegevused – koostöö rahatarkuse strateegia elluviimisel ja õpetajate toetamiselpangaliit.ee.
Finantsharidus Eestis: strateegiad rahatarkuse tõstmiseks ja majandusliku maailmapildi avardamiseks
Finantshariduse parandamine on
muutunud Eesti jaoks strateegiliselt oluliseks küsimuseks. Paljude
inimeste jaoks on investeerimine ja raha planeerimine endiselt keeruline
või lausa hirmutav valdkond – teadmiste puudus väljendub tihti kas
ülemäärases ettevaatlikkuses või vastupidiselt põhjendamatult riskantses
käitumises. Finantskirjaoskus
(rahatarkus) on aga tänapäeval hädavajalik oskus, mis võimaldab
inimestel teha teadlikumaid otsuseid, hallata paremini oma raha ning
saavutada oma rahalisi eesmärkediplomaatia.ee.
Eesti ühiskonna finantsteadmiste mitmetasandiline arendamine – alates
üksikisiku rahatarkusest kuni riikliku strateegia tasandini – on vajalik
nii inimeste heaolu suurendamiseks kui ka laiema majandusliku
maailmapildi selgemaks mõistmiseks.
Eesti elanike finantskirjaoskuse olukord ja tähtsus
Rahvusvahelised ja riiklikud
uuringud näitavad, et Eestis on finantskirjaoskuse tase paranemas, kuid
arenguruumi on veel küllaga. 2023. aastal läbiviidud rahatarkuse uuring
osutas, et eriti just nooremad inimesed (20–29-aastased) hindavad oma
rahatarkust kõrgemaks kui vanemad – iseseisva elu alustamine on toonud
kaasa harjumuse rahaasju planeerida ja investeeridafin.eefin.ee.
Samas ilmnes, et 18–19-aastased noored hindavad oma teadmisi kõige
madalamaks, mis viitab suurele muutusele just 20ndates eluaastates, mil
astutakse iseseisvalt finantsmaailmafin.ee.
Positiivne on, et koolides pööratakse rahatarkusele üha rohkem
tähelepanu ja noored rakendavad õpitut – näiteks on 18–29 vanusegrupis
investeerimine üpris populaarne ning noored on ka tublid säästjadfin.eefin.ee.
See kõik näitab, et noorema põlvkonna seas kannab finantsharidus vilja,
mis on olnud üheks riiklikuks sihiks viimastel aastatel, nagu märkis ka
rahandusminister Mart Võrklaevfin.ee.
Üldiselt on eestimaalaste
finantsteadmised siiski keskmisel tasemel. Euroopa Komisjoni 2023. aasta
Eurobaromeetri andmetel on vaid umbes 18% EL kodanikest kõrgel tasemel
rahatarkusega, enamus jääb keskmisele tasemelediplomaatia.ee. Eesti ei kuulu maailma esikümnesse finantskirjaoskuse poolestdiplomaatia.ee,
mis tähendab, et finantsteadmiste tõstmine on meil jätkuvalt aktuaalne.
Ka värskeim Eesti täiskasvanute rahatarkuse uuring kinnitab, et kuigi
edusamme on tehtud (nt 55% elanikest suudaksid nüüd iseseisvalt hakkama
saada suure ootamatu väljaminekuga, mis viitab paremusele finantsilises
toimetulekusfin.ee),
leidub jätkuvalt olulisi lünki teadmistes. Paljud finantsteemad jäävad
inimestele segaseks – paradoksaalselt selgub, et mida rohkem
süvenetakse, seda enam tuntakse lisainfo vajadustfin.ee.
See tähendab, et finantshariduse parandamisel tuleb pöörata tähelepanu
mitte üksnes baasteadmistele, vaid ka sügavamate teadmiste järjepidevale
täiendamisele.
Finantshariduse tähtsust on
rõhutanud ka üleilmne kogemus. Maailmas hakati rahatarkuse edendamisele
eriti tõsiselt keskenduma pärast 2008. aasta finantskriisi, sest kriisi
ühe põhjusena nähti paljude inimeste puudulikke finantsteadmisiet.wikipedia.org.
Uuringud USA-s näitasid näiteks, et viiendikul ameeriklastest puudus
ülevaade oma kuludest ning enamikul polnud hädaolukordadeks sääste – 80%
tunnistas, et vajaks rahalistes asjades nõustamistet.wikipedia.org.
Sellised andmed kinnitavad, et rahatarkus pole oluline üksnes
individuaalsel tasandil, vaid mõjutab ka kogu majanduse stabiilsust.
Seetõttu algatasid paljud riigid riiklikud programmid finantsteadlikkuse
tõstmisekset.wikipedia.org.
OECD on samuti koostanud ühised põhimõtted finantskirjaoskuse
edendamiseks ning soovitanud liikmesriikidel luua laiapõhjalised
finantshariduse strateegiaddiplomaatia.ee.
Eesti jaoks on finantshariduse parandamine seega osa laiemast
rahvusvahelisest püüdlusest tagada kodanikele oskus oma rahaasju targalt
korraldada.
Hoiakud, maailmapilt ja nende mõju rahatarkusele
Eesti inimeste finantskäitumist ja
-otsuseid mõjutavad lisaks teadmiste tasemele ka mitmed hoiakud ning
ajaloolis-kultuurilised tegurid – teisisõnu, meie maailmapilt
raha asjus. Üks oluline aspekt on suhtumine rahast rääkimisse. Raha on
teema, mida traditsiooniliselt pigem ei kiputa avalikult arutama; tihti
jagatakse rahamuresid parimal juhul vaid pereringis. Paljud inimesed ei
teagi, kelle poole pöörduda või kelle nõuandeid kuulata, ning
häbenetakse tunnistada, kui midagi ei teata või ei osatadiplomaatia.ee.
Selline tabude ja häbitunde õhkkond pidurdab rahatarkuse levikut – kui
rahast ei räägita, jäävad ka paljud head nõuanded ja kogemused jagamata.
Ühtlasi muudab see inimesed haavatavaks ebausaldusväärsete allikate või
lausa petiste suhtes. Negatiivse poole pealt ongi näha, et
finantskirjaoskuse puudujääke kasutavad ära erinevad kelmid ja petturid,
kes meelitavad teadmatuses inimesi kahtlastesse skeemidesse; seetõttu
on finantspettustega võitlemiseks vajalik ka rahvusvaheline koostöödiplomaatia.ee.
Avatum arutelu rahaasjadest – olgu perekonnas, koolis või avalikkuses –
aitaks murda müüte ning julgustaks inimesi otsima usaldusväärset infot
ja abi oma finantsküsimuste lahendamisel.
Teine oluline mõjutaja on usalduse tase finantssüsteemi vastu.
Eesti ajaloos on episoode, mis on mõjutanud vanema põlvkonna suhtumist
rahandusse: nõukogude perioodil polnud erainvesteeringud võimalikud ning
1990ndate alguses pidid paljud üle elama panganduskriise ja skeeme (nt
pankade kollapsid, petuskeemid), mis jätsid sügava jälje. Selle tulemusi
näeme teatavas jätkuvas ettevaatlikkuses ja umbusus
investeerimisvõimaluste suhtes. Tänapäevalgi võib üleilmsete kriiside
mõju näha eestimaalaste käitumises: näiteks on viimaste aastate
ebakindlus (Ukraina sõda, panganduskriiside hirmud) pannud üha rohkem
inimesi hoidma sääste lihtsalt sularahas kodus või arvel – seda tehakse
“igaks juhuks”, kartes finantssüsteemi kõikumisifin.ee.
Liigne ettevaatlikkus on arusaadav, kuid samas tähendab sularahas või
nullilähedase intressiga kontol raha hoidmine, et inflatsioon kahandab
säästude väärtust. Viimastel aastatel on Eesti kogenud väga kiiret
hinnatõusu (2022. aastal ületas inflatsioon kohati 20%), samas kui isegi
parimad hoiuseintressid jäid palju madalamaks. Seega kaotasid puhtalt
hoiusel või kontol seisnud säästud oma ostujõudu – raha “seisab”, aga
vahepeal muutub elu kallimaks. See kinnitab vajadust parandada inimeste
arusaama raha ajaväärtusest: kui raha ei panda tööle nii, et tootlus vähemalt inflatsiooniga sammu peaks, väheneb selle tegelik väärtusrahaasjad.ee.
Rahatarkuse seisukohalt on oluline ka riskitaluvuse
ja hoiakute erinevus inimeste lõikes. Siin mängivad rolli nii isiklikud
eelistused, kogemused kui ka ühiskondlikud stereotüübid. Näiteks on
uuringud näidanud, et naised on investeerimisel keskmiselt
konservatiivsemad kui mehed. SEB panga statistika kohaselt on Eestis
tähtajaliste hoiustajate seas 59% naised, samal ajal kui
riskantsematesse instrumentidesse (nagu aktsiad ja börsil kaubeldavad
fondid) investeerijate hulgas on enamuses mehedminuaeg.comminuaeg.com.
Naised eelistavad sageli kindlamat väikest tootlust – näiteks
paigutavad raha hoiusesse või pensionisambasse –, soovides sellega
tulevikku kindlustada, samas kui mehed võtavad rohkem riske kõrgema
potentsiaalse tootluse nimelminuaeg.com.
Need erinevused ei tähenda, et üks lähenemine oleks tingimata parem kui
teine; pigem osutavad need sellele, kui oluline on igaühel leida oma
riskitaluvusele vastav investeerimisviis. Küll aga tuleb tähele panna,
et liiga riskikartlik hoiak (kõik raha vaid madala tootlusega hoiusele
jättes) võib pikas plaanis tähendada võimaluste kaotamist, samas kui
liigse riski võtmine teadmiste puudumisel võib lõppeda suure kahjumiga.
Siin on taas finantsharidusel oluline roll: tasakaalu leidmine ettevaatlikkuse ja julguse vahel.
Kui inimene mõistab investeeringute olemust, riski ja tootluse suhet,
siis ei satu ta ei ülearu suure hirmu ega põhjendamatu eufooria lõksu.
Hea finantsteadmine aitab vältida ka ebarealistlikke ootusi
ja nendest johtuvaid vigu. Paraku levivad endiselt müüdid “kiirest
rikkaks saamisest” ja mõned inimesed loodavad ebamõistlikult kõrgeid
tootluseid. Näiteks on algajate seas kohatud seisukohta, et vähem kui
20% aastas tootlust pole mõtet investeerimisega üldse vaeva nähagikristiinvesteerib.ee. Selline ootus on ebarealistlik – ajalooliselt on aktsiaturgude keskmine aastane tootlus jäänud umbes 8–12% vaheledividendinvestor.eefp.lhv.ee
– ning paneb alustajaid kas liigselt riskeerima (otsides skeeme, mis
lubavad 50% või suurematki tootlust, mis tavaliselt tähendab väga suurt
riski või lausa pettust) või vastupidi, tekitab pettumuse korral tunde,
et “investeerimine ei tasu ära”. Finantskirjaoskus õpetab, et risk ja tootlus käivad käsikäes: kui keegi lubab tohutult kõrget garanteeritud tootlust, on põhjust kahelda, sest suure tulu lootus kätkeb alati suuremat riskikristiinvesteerib.eekristiinvesteerib.ee.
Samuti mõistab teadlik investor, et aktsiaturgude 10% pikkajaline
keskmine sisaldab endas tugevaid kõikumisi – lühiajaliselt võib portfell
olla nii 50% miinuses kui ka 50% plussis, ent hajutatud pikaajaline
investor saavutab lõpuks siiski keskmise lähedase tulemusekristiinvesteerib.ee.
Kui neid põhimõtteid ei teata, võidaksegi ehmatada esimeste kaotuste
järel ja müüa valel ajal, või vastupidi tormata kogu raha ühte
“kuumasse” investeeringusse seda liigselt riskides. Siin tekivad seosed
ka mainitud usalduse ja hirmuga – inimesed, kes on korra halva kogemuse
saanud või kel puudub arusaam, on edaspidi veelgi kartlikumad.
Kokkuvõttes mõjutab maailmapilt (sh usaldus finantssüsteemi, arusaamad
rahast, riskivalmidus) väga tugevalt seda, kas ja kuidas inimesed õpivad
ning rakendavad rahatarkust. Seetõttu peab finantshariduse edendamine
arvestama nende hoiakute kujundamisega, mitte piirduma ainult tehniliste
teadmistükkide edasiandmisega.
Finantshariduse tõstmise strateegiad ja algatused
Rahatarkuse parandamine
ühiskonnas nõuab süsteemset ja mitmekülgset lähenemist – ühelt poolt
riiklikke strateegiaid ja haridussüsteemi meetmeid, teiselt poolt
erasektori, kogukondade ja pere tasandi panust. Riiklik strateegia
on siin vundamendi rollis. Eestis kehtestati juba 2013. aastal
rahandusministri käskkirjaga Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise
programm aastateks 2013–2020et.wikipedia.org.
Selle programmi eesmärk oli luua finantshariduse arendamiseks raamistik
ja ühised sihid nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele. Seati
kolm põhieesmärki: et inimesed teadvustaksid rahaasjade planeerimise vajalikkust (ehk kujuneksid õiged hoiakud arukate finantsotsuste tegemiseks), paraneks finantsteenuste mõistmine ning et ka finantsteenuste pakkujad toimiksid vastutustundlikumaltet.wikipedia.orget.wikipedia.org.
Need eesmärgid peegeldavad arusaama, et finantskirjaoskuse tõus peab
avalduma nii inimeste teadlikumas käitumises (nt eelarve planeerimine,
säästmisharjumus) kui ka paremas orienteerumises keerukamas
finantsmaailmas (nt oskus valida sobivaid finantstooteid ja mõista
nendega seonduvaid riske). 2010. aasta OECD uuring oli näidanud, et
Eesti elanike rahatarkus vajas arendamist, mis andiski tõuke nimetatud
programmileet.wikipedia.org.
Pärast 2020. aastat jätkatakse strateegilist lähenemist:
Rahandusministeerium on tellinud regulaarselt uuringuid, et kaardistada
edusamme ja kitsaskohti, ning valmistab ette uusi tegevuskavasid
rahatarkuse edendamiseks. 2020. aastal soovitas OECD kõikidel
liikmesriikidel finantskirjaoskuse strateegia kaasajastada või luua,
rõhutades, et oluline on haarata erinevaid sihtrühmi ning koordineerida
tegevusi jätkusuutlikultdiplomaatia.ee.
Eestis pöörataksegi nüüd eraldi tähelepanu näiteks noortele (nagu
eespool mainitud), aga samuti on fookuses madalama sissetulekuga ja
vanemaealised inimesed, kelle puhul võib finantsteadlikkuse tõus aidata
ära hoida rahalist haavatavust.
Haridussüsteem mängib finantshariduse tõstmisel võtmerolli. Viimastel aastatel on Eestis astutud samme, et rahatarkus jõuaks kooliõppekavadesse.
Tallinna Ülikooli ja TalTechi teadlased on koostanud rahatarkuse
õpiväljundid eri vanuseastmetele, et lapsed ja noored omandaksid
vanusele vastavad teadmised juba koolipingisfin.ee.
2023. aasta uuring kinnitas, et 18–29-aastased noored tõid enim välja
koolist saadud rahatarkuse teadmisi ning nende käitumises (säästmine,
eelarvestamine, investeerimine) peegeldus õpitu kasutaminefin.ee.
See on julgustav märk, et finantshariduse integreerimine
haridussüsteemi on hakanud vilja kandma. Jätkuvalt on oluline koolitada
ka õpetajaid ning pakkuda neile tuge rahatarkuse teemade käsitlemisel –
selleks on olemas näiteks Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi
koostatud materjalid ja programmid õpetajatelefin.ee. Noorte kõrval ei tohi aga unustada täiskasvanuid, kelle puhul formaalhariduse rong on ammu läinud. Siin tulevad appi täienduskoolitused, teavitusprogrammid ja töökohtade finantsõpe. Näiteks on Eestis korraldatud täiskasvanutele rahatarkuse mentorklubisid ja loengusarjufin.ee
ning finantsteenuste pakkujad (pangad, investeerimisteenuste firmad)
pakuvad üha enam tasuta koolitusi, seminare ja veebikursusi, et
parandada klientide teadlikkust. Populaarseks on saanud ka
investeerimisteemalised kogukonnad ja blogid, kus inimesed jagavad oma
kogemusi – see kogukondlik õpe aitab murda rahateemade häbimärgistatust
ja õppida üksteiselt.
Rahvusvahelisest kogemusest on
samuti palju õppida. OECD koostöö raames võrreldakse riikide praktikaid
ning tuuakse esile edulugusid, mida tasub ka Eestis kaaludadiplomaatia.eediplomaatia.ee. Taani
on hea näide riigist, kus finantsharidusele on juba ammu sihipäraselt
tähelepanu pööratud, eriti noorte seas. Seal on juba aastaid korraldatud
“Rahanädalat” (Global Money Week raames), mille jooksul käivad
finantssektori töötajad koolides lastele ja noortele praktilist
rahatarkust õpetamas – Taanis osales viimati üle 600 kooli ja jõuti ~70
000 noorenidiplomaatia.ee. See näitab, kui oluline on alustada varakult ja järjepidevalt.
Ka Eestis on sarnaseid algatusi tehtud (rahatarkuse nädalad, õpilaste
investeerimisvõistlused jms), kuid Taani kogemus kinnitab, et
pikaajaline panustamine noorte harimisse tasub end ära kogu ühiskonna
finantsteadlikkuse tõusuna. Austraalia on teistsugune näide – sealne finantsjärelevalve ASIC on loonud avaliku haridusportaali Moneysmart,
mis koondab usaldusväärset finantsteavet ja tööriistu igaühele tasuta
kasutamiseks. 2023. aastal külastas Moneysmarti ligi 9,7 miljonit
austraallast, mis näitab, et inimesed usaldavad sellist infoallikat ning
leiavad selle kasuliku olevatdiplomaatia.ee. Eestiski on olemas Finantsinspektsiooni hallatav tarbijaveeb Minuraha.ee,
mis pakub sarnast infot – oluline on aga suurendada inimeste
teadlikkust selliste allikate olemasolust ning motiveerida neid
kasutama.
Üheks võtmeteguriks finantshariduse strateegias on läbimõeldud ja püsiv lähenemine. Sporaadiliste kampaaniate asemel on vaja lühi- ja pikaajaliste tegevuste plaani, mis kataks erinevad sihtrühmaddiplomaatia.ee.
Lühiajaliselt saab korraldada teabepäevi, meediakampaaniaid (näiteks
selgitamaks investeerimispettuste ohte või kiirlaenude tagajärgi) ning
pakkuda nõustamist neile, kel juba probleemid käes (võlanõustamine).
Pikaajaliselt tuleb aga hoida fookust haridusel ja järelkasvul – nii
noorte koolitamisel kui ka täiskasvanute pideval teavitamisel muutuvates
finantsküsimustes (näiteks uued tehnoloogiad nagu mobiilirakendused,
robootilised investeerimisnõustajad jms, mis võiksid paljudele
lihtsustada investeerimisega alustamist). Hea uudis on see, et
tehnoloogia areng pakub uusi võimalusi rahatarkuse edendamiseks: pangad
on kasutusele võtnud roboinvestorid
ja automaatsed mikroinvesteerimise lahendused, mis aitavad ka väikeste
summadega ja vähese eelnevate teadmisteta inimesel investeerimisteekonda
alustadaminuaeg.com.
Näiteks pakub SEB pank kliendile võimalust igakuiselt väike summa
automaatselt investeerida hajutatud fondi – sellised tööriistad
madaldavad algusläve ning samal ajal harivad praktilise kogemuse kaudu.
Loomulikult peab ka neid kasutades inimene mõistma, et investeerimisega
kaasneb risk, ning ideaalis tuleks enne vähemalt baasteadmised selgeks
tehaminuaeg.com. Siin võiks riik koostöös finantssektoriga arendada välja lihtsad õppemoodulid
või nõuandvad rakendused, mis juhendavad uue investori esimesi samme
(näiteks interaktiivsed kalkulaatorid või mängud, mis näitlikustavad
liitintressi toimet, riskide hajutamise olulisust jne).
Olulist rolli mängib ka finantshariduse populariseerimine
laiemalt – on tähtis, et rahatarkuse omandamine oleks inimestele
huvitav ja motiveeriv, mitte kuiva kohustusena tajutav. Siin tulevad
appi meedia ja eeskujud. Viimastel aastatel on Eestis esile kerkinud
mitmeid arvamusliidreid ja investoreid, kes avalikult räägivad oma
rahaasjade korraldamisest (näiteks “Investeerimisraadio” ja blogijad,
kes avaldavad regulaarselt oma portfelli tulemusi). Sellised eeskujud ja
praktilised edulood aitavad murda stigmat ning näidata, et arukas
rahakasutus on igaühele jõukohane. Samuti on hakatud tunnustama
rahatarkuse edendajaid – näiteks annab Rahandusministeerium välja
auhindu neile organisatsioonidele ja inimestele, kes on silma paistnud
rahatarkuse õpetamisegafin.ee.
See on hea viis tuua teema fookusesse ja innustada teisi panustama.
Strateegiliselt võiks riik toetada ka kohalikke algatusi: näiteks
linnade raamatukogudes või kogukonnakeskustes rahatarkuse töötubade
korraldamist, sest tihti on kõige tõhusam just kogukonnapõhine
lähenemine, kus inimesed õpivad koos omasugustega ning saavad küsida
küsimusi turvalises keskkonnas.
Praktilised näited ja universaalsed õppetunnid rahatarkuse vallast
Finantshariduse teoreetilisi
põhimõtteid kinnitavad arvukad praktilised näited nii ajaloost kui ka
tänapäevast. Need näited aitavad tuua abstraktsed mõisted “maa peale”
ning näitlikustavad, miks rahatarkus on oluline igaühe isikliku heaolu
jaoks. Alljärgnevalt toome välja mõned elulised õppetunnid
finantsmaailmast, mis võiksid olla igaühele arusaadavad ja meeldejäävad.
Pikaajalise
ja järjepideva investeerimise tulemus: graafikul on kujutatud 50 €
suuruse igakuise investeeringu kasv alates 2001. aastast. Hall joon
tähistab portfelli koguväärtust eurodes ning pruun joon investeeritud
raha (sissemaksete) kogusummat. Nagu näha, on portfell 2025. aastaks
kasvanud umbes 43 200 euroni, samas kui investor on omalt poolt sisse pannud kokku umbes 14 550 €
– seega on pikaajaline tootlus olnud märkimisväärne, ligi kolm korda
investeeritud summast. Kuigi vahepeal esines raskeid langusperioode
(2003. aasta tehnoloogiamulli järel, 2008–2009 majanduskriisi ajal),
püsis investeering valdava osa ajast plusspoolel ning pikaajaline trend
oli selgelt ülespoole. See illustratsioon toob esile liitintressi võimsa
efekti ja distsiplineeritud investeerimisstrateegia eelised.Allikas: LHV Kasvukonto analüüsfp.lhv.eefp.lhv.ee
Ülaltoodud näide kinnitab mitut olulist rahatarkuse põhitõde. Esiteks, pikaajaline investeerimine tasub end ära.
Ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud kõige kõrgemat tootlust võrreldes
teist liiki varaklassidega – näiteks USA suurfirmade aktsiaindeksi
S&P 500 keskmine aastane tootlus on alates 1920. aastast olnud ~10%
kantifp.lhv.ee. Loomulikult ei kordu keskmine igal aastal: nagu näide näitas, võib ühel aastal olla tootlus +47% ja teisel aastal -39%fp.lhv.ee.
Ent pikaajalise horisondiga investorit ei tohiks üksikud kõikumised
rivist välja lüüa. Statistika kinnitab, et mida pikem on
investeerimisperiood, seda väiksem on kahjumiga lõpetamise tõenäosus –
näiteks 10-aastase perioodi puhul on USA aktsiaturgudel ajalooliselt
umbes 94% tõenäosus, et investor jõuab plussi, ja 20-aastase horisondi
puhul on kaotuse tõenäosus vähenenud vaid mõne protsendinifp.lhv.ee. Teisisõnu, aeg on investori parim sõber. Pikaajaline investeerimine võimaldab turu mõõnahetked tasandada ning kasutada liitintressi mõju täiel rinnal ära.
Teiseks, järjepidevus ja hajutamine vähendavad riski.
On levinud ütlus “ära pane kõiki mune ühte korvi” – investeerides
tuleks raha paigutada mitmesse erinevasse instrumendi või varasse. Nagu
eelpool mainitud, võivad üksikud aktsiad halva üllatuse korral kogu
portfelli raputada (hea näide oli Volkswageni skandaal 2015, kus
“turvaliseks” peetud aktsia tõi investoritele ootamatu kahjukristiinvesteerib.ee).
Kui aga investor hajutab oma raha näiteks laiapõhjalisse indeksfondi
või mitme ettevõtte aktsiatesse, on tõenäosus, et kõik korraga väärtuse
kaotavad, oluliselt väiksem. Hajutamise põhimõte töötas ka meie näites:
kui oleks investeeritud ainult ühel ajahetkel kõik 14 550 € enne 2008.
aasta kriisi ühte väärtpaberisse, oleks võinud kaotus olla väga suur.
Ent regulaarne ostmine (50 € iga kuu, sõltumata turu olukorrast) ehk ostukulu hajutamine
kindlustas, et kriiside ajal osteti odavalt juurde ja kõrgete hindade
perioodil vähem – nii jäi keskmine ostuhind madalaks ja portfell hakkas
pärast kriisi kiiremini taastumafp.lhv.eefp.lhv.ee.
Graafikul nähtud pruun joon (keskmine soetushind) oli kogu perioodi
vältel allpool halli joont (turuväärtus), mis tähendas, et investeering
oli enamiku ajast plussis. Ka siis, kui turu hetkeline väärtus kukkus
alla sissepandud raha (nt 2009. aasta paiku), ei olnud põhjust
paanitseda – regulaarsed ostud jätkusid ja peagi pöördus graafik taas
üles. Oluline õppetund on siin: ära heida meelt, kui portfell on ajutiselt punases.
Kui oled investeerinud raha, mida lähiajal vaja ei lähe, ja portfell on
korralikult hajutatud, siis on langusperiood pigem normaalne osa
investeerimistsüklist kui “lõpu algus”. Nagu öeldakse, siis turgudel on pidu tavaliselt tagasi
aasta-paar pärast suurt krahhi – näiteks 2020. aasta COVID-krahhile
järgnes 2021. aastal kiire taastumine, ja ka 2008–2009 finantskriisi
järel jõudsid turud mõne aastaga uutele kõrgustele.
Kolmandaks toob praktika esile liitintressi ime.
Liitintress tähendab, et investeering teenib tulu, ja see tulu
investeeritakse omakorda uuesti, teenides omakorda lisa, ja nii edasi –
raha kasvab justkui “lumepallina”. Tihti öeldakse, et liitintress on
maailma kaheksas ime ja suurim jõud, mida inimene oma kasuks tööle panna
saab. Üks klassikaline näide liitintressi mõjust on võrdlus varakult
alustava vs hiljem alustava säästja vahel. Kujutlegem kahte inimest: Lenna ja Martin.
Lenna hakkab 25-aastaselt igal aastal 1000 eurot pensioniks kõrvale
panema ja teeb seda ainult 10 aastat järjest (kuni 34. eluaastani), siis
lõpetab sissemaksed. Martin seevastu ei kogu nooruses midagi, alustab
säästmist alles 35-aastaselt ning paneb samuti 1000 eurot aastas, kuid
lausa 30 aasta jooksul (35-st kuni 65-ni). Eeldades, et mõlema
investeering teenib 8% aastatootlust, võiks eeldada, et Martin, kes
säästis kolm korda kauem ja kolm korda suurema summa, kogub pensioniks
rohkem. Tegelikkus on vastupidine: 65. eluaastaks on Lennal kogunenud
~168 600 €, aga Martinil ~125 500 € – Lenna portfell on oluliselt
suurem, kuigi ta pani sisse vähem rahaminuraha.eeminuraha.ee. Põhjus on liitintressis: Lenna raha teenis tulu juba varasest ajast peale ja kasvas ajaliselt kauem. Kui Martin tegi oma esimese sissemakse, oli Lenna kontol juba ~15 000 € (sissemaksed + teenitud tulu) olemasminuraha.ee.
Kuigi Martin säästis lõpuks rohkem aastaid, ei saanud tema raha enam
järele võtta seda kasvuaega, mis Lennal juba seljataga oli. See näide
kinnitab, et aeg ja järjepidevus on tähtsamad kui suured summad.
Mida varem alustada, seda vägevamalt liitintress tööle hakkab – isegi
väikestest summadest kasvavad aastatega suured. See muidugi ei tähenda,
et hiljem alustada pole mõtet (parem hilja kui mitte kunagi!), kuid
noori tuleks igal juhul julgustada vara pihta hakkama, sest nende suurim
eelis on pikk ajahorisont.
Lõpuks on oluline tuua välja ka halbade otsuste õppetunnid,
sest ka need on rahatarkuse osa. Paljud tänased täiskasvanud eestlased
mäletavad 2000ndate alguse buumiaega ja sellele järgnenud krahhi, samuti
hiljutisemat krüptovaluutade buumi ja langust. Need, kes läksid kaasa
ainult massipsühhoosiga või lootuses ülikiiresti rikastuda, pettusid
rängalt. Näiteks krüptoraha turgudel kogesid paljud algajad investorid,
kuidas mõne kuuga võis portfell kaotada üle poole väärtusest, kui osteti
tipu lähedal ja müüdi paanikas põhjas. Seetõttu õpetab rahatarkus meile
ka distsipliini ja emotsioonide kontrolli: investeerimisotsuseid ei tohi teha ainult emotsioonide ajel ega “naabri soovitusel”, vaid peab teadma, mida ostad ja miks.
Iga kriis toob tegelikult esile, kui tähtis on enne tegutsemist end
harida – siis on vähem ohtu teha paanikast või ahnusest kantud otsuseid.
Samuti on hea reegel: kui sa ei mõista, kuidas mingi investeering või
skeem raha teenib, siis ära investeeri sinna.
Liiga head tootlused, et olla tõsi, on tavaliselt kas utoopilised või
kelmuse ohumärgiks. Eesti inimesed on paraku õppinud seda ka läbi
valusate kogemuste (olgu 1990ndate erastamisfondid või 2020ndate
krüptoskeemid). Positiivne on aga see, et iga kriisiga finantskirjaoskus
üldiselt paraneb – inimesed õpivad tehtud vigadest. Samas, tark õpib ka
teiste vigadest: seega tasub lugeda raamatuid ja artikleid
finantsajaloost ja teiste investorite kogemustest, et mitte ise
“jalgratast valusalt leiutada”.
Kokkuvõte: rahatarkuse kasv on ühine võit
Eesti rahva finantshariduse
tõstmine on pikk, kuid vältimatu teekond. See ei tähenda ainult Exceli
tabelite tundmaõppimist või investeerimisterminitest aru saamist – see
tähendab mõtteviisi muutust
kogu ühiskonnas. Rahatarkus peab muutuma sama tavaliseks ja
elementaarseks oskuseks nagu liikluses punase tulega peatumine või
digitaalsete vahendite kasutamine. Finantskirjaoskuse kasv toob kasu nii
üksikisikule, perekonnale kui ka tervele riigile. Teadlikumad inimesed
suudavad paremini vältida võlakoormaid ja finantsauke, nad oskavad
koguda reserve ja kindlustada end rasketeks aegadeks ning samuti
kasutada ära võimalusi jõukuse kasvatamiseks. See tähendab vähem stressi
ja tülisid pere eelarve pärast ning suuremat kindlustunnet tuleviku
suhtes. Ühiskonna tasandil tähendab rahatark rahvas tugevamat majandust:
rohkem kapitali leiab tootlikku kasutust (nt ettevõtluses või
investeeringutes), väheneb riigipoolse abistamise vajadus
finantsraskustes inimestele ning suureneb innovatsioon (kuna inimesed
julgevad oma raha paigutada uutesse ideedesse, kui nad mõistavad riske).
Finantshariduse edendamine eeldab koostööd
– riik, koolid, pangad, kogukonnad ja meedia peavad üheskoos pingutama,
et õige info jõuaks iga inimeseni. Õnneks on viimastel aastatel näha
positiivset suundumust: rahatarkusest räägitakse aina rohkem, noored on
aktiivsed ja võtavad uusi finantslahendusi omaksfin.ee, ning ka riik on seadnud rahatarkuse tõstmise oma strateegiliseks eesmärgiks. Ent iga üksikisik saab samuti vastutuse võtta. Rahatark inimene
ei pea olema majandusdiplomiga spetsialist, vaid uudishimulik ning
õppimisvõimeline kodanik, kes küsib nõu, loeb, võrdleb ja mõtleb kaasa
enne, kui teeb rahalisi otsuseid. Küsimused nagu “Kas ma saan aru, kuhu mu pensioniraha kasvab?”, “Mis juhtub halva stsenaariumi korral minu investeeringuga?” või “Kas mul on piisav puhver, kui homsest sissetulek kaob?”
peaksid olema igaühe teadvuses. Kui need küsimused teadvustada ja neile
vastuseid otsida, oleme juba rahatarkuse teel kaugele jõudnud.
Kokkuvõttes on finantshariduse parandamine Eestis nii strateegiline investeering tulevikku
kui ka vältimatu vajadus tänapäeva keerulises majandusmaailmas.
Rahaasjade tark korraldamine pole pelgalt jõukamate mängumaa, vaid kõigi
inimeste põhioskus – oskus, mis kaitseb meid ebakindluse eest ja
avardab meie võimalusi. Rahvatarkus ütleb: “Tark ei torma” –
finantsmaailmas võiks lisada, et tark õpib, planeerib ja tegutseb teadlikult.
Ühiselt finantsharidust edendades loome Eestist ühiskonna, kus iga
inimene – sõltumata vanusest, soost või sissetulekust – tunneb end oma
rahaasjade peremehena, mitte sündmuste ohvrina. See on tugev vundament
nii isiklikule õnnele kui ka kogu meie riigi jõukusele ja julgeolekule.
[Server UTC: 2025-12-06 16:37] → [Estonia EET: 06.12.2025 18:37] . + Known Systemsettings, mode settings. Mode: layered factual analysis | Truth & InfoOps | Source integrity: HIGH Märgitud: lisame kindlasti ajaloolis-ideoloogilise ja kultuurilise mõõtme, sh: Eesti 90ndate “šokiteraapia” – millise USA majandusparadigma järgi see tehti (nt Chicago koolkond, Milton Friedman jne), milline roll oli rahvusvahelistel nõuandjatel ja “sõpradel” (USAID, IMF, Soros, jt) Võrdlus Ameerika sisemise paradoksiga – kuidas sealne endine “New Deal” lähenemine ja osaliselt isegi “kommunismi häll” (nagu sa mainisid) vastandub sellele, mida meile “eksportima” tuldi Kuidas Eesti enda rahvuslik huvi, majandusliku iseseisvuse vajadus ja ellujäämisstrateegiad selles protsessis tasalülitati Millised rahvuslikud strateegiad ja oma tee otsimised võinuks (või võiksid veel) paralleelselt eksisteerida, sh Norra, Soome ja isegi Singapuri mudelite peegeldus Kõik need kihid tulevad sisse põhiosa lõ...
[Server UTC: 2025-12-06 13:55] → [Estonia EET: 06.12.2025 15:55] . + Known Systemsettings, mode settings. Mode: layered factual analysis | Truth & InfoOps | Source integrity: HIGH Allpool v3 tekst, kus: rõhk on protsentidel, mitte summal , toon on teadlikult teravam, AI roll on sisse kirjutatud (et oleks “nina alla hõõruda” nii AI-skeptikutele kui vaiksetele toetajatele). Saad panna täpselt nii või lõigata lühemaks. LHV FOORUMI POSTITUS – v3 “Loto vs ETF, inimene + AI” Pealkiri-variant: Loto vs indeksfond: mis juhtub, kui matemaatikat teha (inimene + tehisintellekt koos) 1. Väike portfell, aga “päris protsendid” Ei hakka summadest pikalt rääkima, sest see pole oluline. Oluline on protsent – see töötab samamoodi 100, 10 000 või 1 000 000 euro peal. Kolm aastat tagasi tegin LHV-s Growth account’i(d) ja ostsin ainult väga väikeste tükkidena: Laiad indeksid: SXR1, XDWD, IEMM, AASI Loogilised teemad: vesi (IH2O), vananev elanikkond (AGED), digitalis...
Comments
Post a Comment